Usaldamatus töökultuuris: diskrimineerimishirm varjutab tööturu ausust

Tööõiguse ekspert Heli Raidve võttis vaatluse alla sõna “diskrimineerimine”. Probleem selles, et kui töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses märgib töötaja pöördumise põhjuseks lihtsalt “Mind diskrimineeritakse”, siis seda ei võeta arutlusele.

Üle poole töötajatest on kogenud või märganud diskrimineerimist töökohal, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust. Kõige sagedamini kogetud diskrimineerimisvorm on uuringus osalejate seas sooline diskrimineerimine, millele järgnevad diskrimineerimine vanuse, rahvuse ja lapsevanemaks olemise põhjal.

Sooline tasakaal ja võrdsete võimaluste edendamine organisatsioonides suurendab töötajate rahulolu ja töö tulemuslikkust, aidates kaasa jätkusuutliku ja mitmekesise töökeskkonna kujunemisele, kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti personaliarendusspetsialisti Helen Lükepaki värske uurimus.

Stereotüüpidesse laskudes ei värvata mitte kompetentsi, vaid vanuse ja soo põhjal, mis juba eos välistab pädevaid inimesi. Kui tõsine probleem on diskrimineerimine Eesti värbamiskultuuris ning kuidas kompetentsi värvata?

Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.