Otsing

Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.

"AI faktori" saates tuleb juttu personalitööst, värbamisest ja sellest, kuidas tehisaru kogu sellesse maailma ära mahub ning mis on juba praeguseks suurematel ettevõtetel automatiseeritud.

Demograafilised muutused sunnivad organisatsioone ümber mõtestama, keda ja kuidas tööle kaasata. Vanemaealised töötajad on järjest suurem osa tööjõust, aga personalipraktikates on nad sageli nähtamatud.

Hea teenindus on enamat kui elementaarne viisakus ja kiired vastused. Kuigi klienditeenindaja amet võib jääda igapäevaostude taustal sageli märkamatuks, on just nende roll see, mis kujundab kaupluste õhkkonna ja kliendikogemuse.

Järgmisest suvest alates tuleb palgad lahti seletada nii uutele töötajatele kui ka olemasolevatele tiimiliikmetele. ELi uus läbipaistvuse direktiiv ei nõua ainult palgaandmete jagamist – see kergitab ka küsimusi õiglasest tasustamisest, töökoormusest, tööaja mõistlikkusest ja hüvede kättesaadavusest.

Kui tööandja ainus juhtimisvõte on „kõik tagasi kontorisse!“, siis jääb tal märkamata, kus ja kuidas sünnib päriselt väärtus. Mailiis Ploomann kutsub juhte üles juhtima mitte asukohta, vaid tulemust.

Saates "Õppetund" uurime, kuidas organisatsioonid arendavad oma inimesi läbi sisemiste teadmiste, kogemuste ja toetavate õppimisviiside. Avame sisekoolituste maailma, räägime mentorlusest, võrgustikest ning sellest, miks areng ei alga koolitusest, vaid sisemisest tahtest.

Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?

Tööandjate keskliidu sõnul on tööjõupuudus nii tõsine, et isegi mõõdukalt suurenev sisseränne ei ole oht, vaid hädavajalik samm – just selleks, et maksta palka õpetajatele, arstidele ja hoida riiki töös.

Aasta-aastalt jääb tööle kandideerijaid üha vähemaks ja sageli on sihtotsing ainus võimalus leida üles need inimesed, keda vajatakse.

Kui üldiselt personalivaldkonna firmad Äripäeva rikaste või dividendide TOP-i ei jõua, siis sel korral oli 500 suurema omanikutuluga firmade edetabelis ka üks tööjõurendifirma.

Tööstressi põhjused ja mõju ei ole igal ametikohal ega kõigis sektorites ühesugused. Värsked andmed näitavad, kus on kurnatus, uneprobleemid ja vaimse tervise riskid süvenemas – sageli märkamatult.

Viimastel aastatel on töötajate heaolu teema tõusnud staarina rambivalgusesse. Sellel on otsene mõju ettevõtte kultuurile ja tootlikkusele. Klassikalistest terviseprogammidest ja banaanidest kontori köögis ei piisa, töötajad vajavad juhi tähelepanu ja hoolivat töökeskkonda.

Tänapäeva meeskonnad on dünaamilisemad ja mitmekesisemad kui kunagi varem: nad on globaalsed, digitaalsetele tööriistadele tuginevad ning meeskonnaliikmed sageli liikuvad nii ruumis, ajas kui rollides.

Kui ettevõte ostab töötaja palkamise asemel teenust sisse, et tööjõumakse vältida, on maksuametil põhjust sekkuda.

Ehitusmaterjalitootja Heidelberg Materials Kunda koondab 22 töötajat, et konkurentsivõimeline püsida, kirjutab Äripäev.

Privaatrestoran Stuudioköök pakub ettevõtetele ainulaadset võimalust tähistada sündmusi, arendada meeskonnavaimu ning nautida kvaliteetset toitu. Ühenda lõbus tiimitöö ja hea toiduelamus üheks õhtuks, millest räägitakse veel kaua või telli hoopis kokk oma üritusele kohapeale.

Töötukassa uueks juhatuse esimeheks saab Gert Tiivas, kes on varem töötanud Tallinna börsi juhina, investeerimisfirmas East Capitals ja viimati juhatuse esimehena terminalifirmas Liwathon E.O.S.

Suuremates Eesti linnades möödunud aasta neljandas kvartalis kaubandussektoris raha heldelt laiali ei jagatud. Seevastu said väikelinnade kaubandustöötajad tunda rahakotis suuremat palgatõusu, selgus statistikaameti värsketest palgaandmetest.

OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.

CV.ee andmetel on kandideerimiste arv aasta alguses kasvanud 50%, kuid tööpakkumiste hulk pole muutunud. Kõige haavatavamad on noored ja vanemaealised, kelle töövõimalused võivad veelgi kitseneda.

Töö inimestega on pingeline ja emotsionaalne. Arengukonverents aitas piirid paika seada nii, et läbipõlemise asemel toimuks areng.

Hübriidsõja kontekstis on andmete paiknemisest saanud ettevõtete jaoks oluline strateegiline valik, mis mõjutab nii ärilist jätkusuutlikkust kui ka operatiivset turvalisust.

Juhina tead, kui oluline on täpne ja õigeaegne maksete laekumine. Kui ettevõtte rahavood on häiritud, satub surve alla kogu majandustegevus ja ettevõttest endast võib saada võlglane. Personaliuudised.ee tellijana saad TASUTA kasutada Infopanga võlaregistrit, mis on aidanud tagasi tuua ca 50% ettevõtete võlanõuetest. Neist üle 40% juba esimese 7 päeva jooksul.