Tööõiguse ekspert | Töövaidlust ei saa alustada lihtsalt väites: “Mind diskrimineeritakse”
Tööõiguse ekspert Heli Raidve võttis vaatluse alla sõna “diskrimineerimine”. Probleem selles, et kui töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses märgib töötaja pöördumise põhjuseks lihtsalt “Mind diskrimineeritakse”, siis seda ei võeta arutlusele.
Raidve sõnul on probleem selles, et töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses märgib töötaja pöördumise põhjuseks “Mind diskrimineeritakse”. Eelduspärane oleks siiski, et töötaja avaldaks, kellega võrreldes teda diskrimineeritakse. Nt “Mind kui naist diskrimineeritakse võrreldes meestega.” Sellisel puhul on tegemist ebavõrdse kohtlemisega.
Üle poole töötajatest on kogenud või märganud diskrimineerimist töökohal, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust. Kõige sagedamini kogetud diskrimineerimisvorm on uuringus osalejate seas sooline diskrimineerimine, millele järgnevad diskrimineerimine vanuse, rahvuse ja lapsevanemaks olemise põhjal.
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
Hiljuti leidis kohus, et tööandja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seadust, sest ei teinud nõuetekohast riskianalüüsi. Kohus mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja kahjuhüvitise ligi 10 000 eurot.
Töötaja tajub tööl halba õhkkonda ja tunneb, et kolleegid väldivad teda. Personalijuhi roll sellises olukorras on võtmetähtsusega, et tagada õiglane ja tervislik töökeskkond. Kuidas tuleks sellisele murele reageerida ja milliseid samme astuda, annab nõu tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.