Õigusliku regulatsiooni vaatevinklist on olemas kahte liiki andmeid: isikuandmed ja isikustamata andmed. Neid reguleerivad erinevad õigusaktid ja mõlema andmeliigi regulatsioon on keeruline.
Peamine vajadus, miks on vaja andmeliike eristada, ongi erinev regulatiivne koormus, andmetega tegelemise bürokraatia ja kulud, mis isikuandmete puhul on märksa suuremad. Kuna valdkond on väga keeruline ja määrustest on raske aru saada, asus Euroopa Komisjon oma õigusakti selgitama ja tuli nüüd välja selgitavate suunistega isikustamata andmete vaba liikumise määruse kohta. Alljärgnevad nopped, eriti konkreetsed näited, põhinevadki Euroopa Komisjoni suunistel.
Seotud lood
Veebiseminari eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud rikkumistest teavitavate isikute kaitse direktiivist, mille eesmärgiks on kaitsta tööl rikkumisi avastanud ja teavitanud töötajaid.
Mida tõi endaga kaasa 2018. aasta mais jõustunud uus EL andmekaitsemäärus (GDPR) ja kuidas see mõjutab personalitööd?
Tallinna Tehnikaülikooli tegevus pettusest teavitanud nooremteaduri eest hoiatamisel on hea näide keelatud survemeetmest, mille eest tuleb riigil tagada kaitse. Selline põhimõte sätestati 7. oktoobril 2019 Euroopa Liidu ministrite heaks kiidetud direktiiviga, kusjuures hääletamisest hoidusid Saksamaa ja Ühendkuningriik.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.