Tallinna Tehnikaülikooli tegevus pettusest teavitanud nooremteaduri eest hoiatamisel on hea näide keelatud survemeetmest, mille eest tuleb riigil tagada kaitse. Selline põhimõte sätestati 7. oktoobril 2019 Euroopa Liidu ministrite heaks kiidetud direktiiviga, kusjuures hääletamisest hoidusid Saksamaa ja Ühendkuningriik.
- Rando Maisvee tutvustab uut nn vilepuhujate direktiivi
Uus reeglistik loob parema kaitse isikutele, kes avaldavad töökohas omandatud teavet õigusrikkumiste kohta. Teavitaja võib olla ka muu isik, sh juriidiline isik. Kaitse tagamiseks nähakse muuhulgas ette mitmeid organisatoorseid kohustusi ettevõtetele ja asutustele. Muudatused ei puutu riigisaladustesse, advokaadi- ja arstisaladusse (üldisemalt kutsesaladustesse), kohtu nõupidamissaladusse ja kriminaalmenetlustesse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.