Riskianalüüs on praktiline töövahend ettevõtetele, et muuta töökeskkond turvaliseks. Ohtude maandamine kaitseb nii töötajate kui ka klientide tervist. Töökeskkonna ohutuks muutmise ja riskianalüüsi koostamise kogemust jagavad Ericsson Eesti tööohutusjuht Semjon Galajev ning Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Mårtensson.
- Vasakult Ericsson Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Mårtensson, Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna töökeskkonna konsultant Piret Kaljula ning Ericsson Eesti tööohutusjuht Semjon Galajev
Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna töökeskkonna konsultant Piret Kaljula räägib, et töökeskkonna ohutumaks muutmiseks on vaja teada, kus varitsevad ohud ja on vajakajäämisi. „Riskianalüüs näitab töökeskkonnas kätte need kohad, kus kõik on korras, ja need kohad, kus on vaja midagi muuta.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saates „Teabevara tund“ räägitakse seekord koroonaviirusest töökeskkonna ohutegurina.
Isikukaitsevahendite eesmärk on ennetada tervisekahjustuste teket. On ohtusid, mille mõju ei saa ilma isikukaitsevahendita vähendada. Kuidas motiveerida meeskonda isikukaitsevahendeid kasutama ja millised on kõige suuremad isikukaitsevahenditega seotud müüdid?
Oktoobri seisuga on esitanud ettevõtte riskianalüüsi 65% tööandjatest, teatab tööinspektsioon.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.