Miniintervjuud: kuhu liigub tööjõuturg?

Meeskonnana sama katuse all töötades tajub personalijuht hästi ettevõtte sisekliimat, aga kui töötatakse rohkem eri asukohtades, tuleb leida võimalusi, kuidas targalt organisatsioonis toimuvast tagasisidet saada ning töötajaid aktiivselt firma tegemistesse ja juhtimisotsustesse kaasata. „Järgmistel aastatel on eeldatavasti näha olulist digitaalse andmehalduse ja automatiseerimise kasvu standardsemates personaliprotsessides,ˮ arvab ABB Baltikumi personalijuht Tuuliki Poom.

Uurisime personalijuhtidelt ja teistest asjaosalistelt, mida tehakse selleks, et raskel ajal oma töötajaid hoida ja motiveerida. Samuti soovisime teada, kas on ka miskit uut ja loomingulist välja mõeldud. Teiste seas võtsid sõna Kia Auto, ABB, If Kindlustus, Tartu Veevärk, McDonald’s, Manpower, Optimera, Eesti Energia.

Kas ja kuidas on personalijuhi töö muutunud pärast eriolukorda? Milliseid tulevikutrende on näha? Arvamusi on olnud seinast seina ja seepärast küsisime tootmis-, kaubandus-, tervishoiu-, transpordi-, ehitus- ja teiste sektori asjatundjatelt, millisena nad personalijuhtimise tulevikku näevad.

Kuidas on kriis mõjutanud ettevõtete töötajate arvu ja mida prognoosivad eri sektorite organisatsioonid aasta lõpuks? Kes ja kui palju on pidanud koondama, kellel on olnud võimalus värvata? Kelle jaoks kriisi lõpp juba paistab, kelleni pole veel jõudnudki? Neile küsimustele vastasid Estraveli, Eesti Energia, Valio, Adcashi, Saku Õlletehase, HKScani, Silikaat Grupi ja paljude teiste ettevõtete asjatundjad.

Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.