Suur kogemuslugu: uued viisid motiveerimiseks?

Tööjõuturul on näha muutusi ja on tunda majandussurutise või juba ka kriisi hõngu, vähemalt oskustööliste seas, arvab Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. „Kuulutustele laekub väga palju sooviavaldusi, mida viimastel aastatel ei ole olnud, aga samas ei saa praegu öelda, et kandidaatide arv oleks siiski hüppeliselt kasvanud.ˮ

Valio personalidirektor Moonika Meltsa räägib, et selleks, et töötajad tunneksid tööandja tuge ja ennast tööl olles turvaliselt, võeti ettevõttes kriisiajal kasutusele uus inimeste juhtimise mudel, mida kutsutakse hübriidstrateegiaks. Mis see tähendab ja millest mudel koosneb?

Reisibüroo Estravel jaoks muutus olukord kardinaalselt juba veebruari lõpus, kui Euroopa hakkas piire sulgema. „Aprillis oli meil ajalooline hetk, kui käive oli negatiivne. Oleme kaks kuud tegelenud klientide reiside ümber broneerimisega või reiside tagasimaksetega,ˮ selgitab Estraveli personalijuht Kairi Luur.

Vanalinna Ehituse personalijuht Aet Urvast ütleb, et reaalset mõju tööjõuturule saab hinnata alles töötukassa meetme lõppedes. „Ettevõtted ja ametikohad väljuvad kriisist erinevalt, aga majandusanalüütikute hinnanguid jälgides saab järeldada, et ebakindlust jagub tõenäoliselt veel aastateks.ˮ

Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.