Piia Zimmermann: paindlikkus tuli töösuhetesse, et jääda

Töölepingu seaduse muutmise uus eelnõu toob kaasa olulisi muudatusi, mis võimaldavad tööandjatel ja töötajatel sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Selgitame lähemalt, millised on plaanitavad muudatused ja milline on nende praktiline mõju töötajatele ja tööandjatele.

Ühest küljest on paindlik tööaeg kogu aeg olemas olnud, kuid samas seda ei lubata. Tööõiguse ekspert Heli Raidve tegi oma esimese muutuvtundidega töölepingu juba 90ndate lõpus ja see süsteem toimib tänaseni, tõdes tööõiguse ekspert hiljutisel Personaliuudised.ee tööõiguse seminaril.

Kui tööandja nõuab kindlal kellaajal töö tegemist, kuid töötaja eelistab töötada talle sobival ajal, siis tavapärase töölepingu puhul ei jää muud üle, kui leida kompromiss. Samas töölepinguseadus näeb ette ka oluliselt suurema paindlikkusega “iseseisva otsustuspädevusega töötaja” töövormi, kirjutab advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi.

Nii, nagu on pidurduma hakanud palgakasv, on pidurduma hakanud ka tööandja soodustustele ja hüvedele pandav ressurss. Samas pole palk ainus, mis inimesi tööandja juurde toob või tema juures hoiab.

Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.