Autor: Külli Reino, palgauudised.ee toimetaja • 19. juuni 2024

Riigiametniku jõud on halduskohtus ebatavaliselt suur – see rikub vaba tsiviilõigust

Elame Eestis omapärases olukorras. Meil on tööinspektsioon, kes kontrolle tehes lähtub ühest loogikast ja see allub halduskohtule. Tööinspektsiooni seisukoht on, et lubatud on ainult fikseeritud tundidega töölepingud.

Kõrval on tsiviilõiguse vaba maailm, kus kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Ja see on täiesti normaalne, kuna riik ei saa sekkuda erasektori tegemistesse ilma seaduse jõuta. Seega elame vabas tsiviilõiguses, aga järelevalvet teostab meie tegemiste üle organ – tööinspektsioon, kes tohib teha ainult seda, mida lubab haldusseadus. Siit sünnivad paraku ka paljud teisiti tõlgendamised.

Tsiviilvaidluses on paindliku tööajaga lepingutega kõik hästi. Kui tööinspektsioon teeb järelevalvet ja avastab töölepingu, kus on näiteks osaline tööaeg vastavalt tellimustele, siis nad teevad ettekirjutuse, et tööaeg peab olema fikseeritud tundide arv. Kui lähete selle üle vaidlema halduskohtusse, siis tõenäoliselt kaotate, kuid tsiviilkohtus saate pigem õigeksmõistva otsuse.

Riigikohus aktsepteerib paindlikke lepinguid

Riigikohus on ammu öelnud, et töölepingu võib sõlmida ilma ühegi ajakomponendita ehk ainult tükipalgaga. Esimene otsus oli juba 2008. aastal, kus Riigikohus ütles, et kui pooled on kokku leppinud ainult tükitööga palgas, siis ei kohaldata ühtegi ületunnitöö paragrahvi, kuna tööandja suhtes oleks ebaõiglane panna teda maksma asja eest, mida töötaja ise otsustab.

Kaks aastat tagasi augustis tegi Riigikohus otsuse, kus ütles, et pooled võivad tasustamise kokku leppida ka tegelike töötundide alusel. Sellisel juhul lepitakse kokku tööaeg ja tasu makstakse ainult tegelikult töötatud tundide eest. See sisuliselt ongi muutuvtunnikokkulepe.

PANE TÄHELE!

Paindlik tööaeg tuleb jutuks ka 10. septembril toimuva konverentsi “Palga Päev 2024: Mis kasu ma sellest saan?” vestlusringis, kus teema üle arutlevad nii seadusandja, tööandjate ja töötajate esindaja kui ka praktikuna paindlikkuse kasutaja. Õigeid ja olulisi küsimusi esitab vestlusringi juhina Heli Raidve.

Varajase märkaja piletid on saadaval kuni 8. juulini!

Hiljuti vaieldi tükipalga üle ka Tartu Maakohtus

Igal aastal jõuab kohtusaali paar vaidlust, kus pooled on kokku leppinud puhtalt tükipalgas.

Selles kohtuloos oli töölepingus kokku lepitud osaline tööaeg vastavalt tellimustele. Töötaja tegi tellimusvedusid kohalikus omavalitsuses. Töötaja tööaeg ja palk sõltusid tööandjale kolmandate isikute poolt tehtud tellimustest.

Ühel hetkel tekkis vaidlus ja töötaja väitis, et tööaeg peab olema fikseeritud. Eelnevalt oli töötaja korduvalt konsulteerinud tööinspektsiooni infotelefonil ja saanud infot, et fikseeritud töötunnid on töölepingus kohustuslikud. Selle teadmisega töötaja kohtusse pöörduski.

Kohus leidis, et töölepingus kokkulepitu ei ole seadusest halvem ja sellised kokkulepped ei ole keelatud, järelikult need kehtivad. Kohtu hinnangul võiski töökoormus vastavalt lepingule jääda vahemikku 0,5–0,99.

Kohus ütles: kui tööaeg on kuust kuusse varieeruv, on õige lähtuda tunnitasu alammäärast (bruto) ja korrutada töötaja palga saamiseks reaalselt töötatud tundide arv vastava tunnitasu alammääraga või lepingus kokkulepitud palgaga (kui vastav number on suurem),

Kokkuvõetult nentis kohus, et töötajale arvestati palka õigesti. Töötaja pidi kinni maksma nii enda kui ka tööandja õigusabikulud.

Tegemist on Tartu Maakohtu 27.10.2023 otsusega 2-20-9528

Kes vastutab ametiasutustes jagatava info tõepärasuse eest?

Siin tekib küsimus: kuidas suhtuda ametiasutuste infotelefonidel jagatavasse infosse? Kui heauskne inimene teeb selle info alusel järelduse ja pöördub kohtusse õigust nõudma ning selgub, et info ei vasta tõele ja ta kaotab kohtus? Kas riik peab hakkama vastutama?

Heli Raidve tõdes, et suure tõenäosusega on vastus „ei“. Varem on kohus öelnud, et riigiametniku arvamus, selgitus ja hinnang ei ole mitte miski ning igaüks peab seadust ise tundma.