Stenbocki majas toimunud kolmepoolsel sotsiaalpartnerite kohtumisel tõid tööandjad COVID-19-st põhjustatud majandusolukorra kõrval lauale ettepaneku, mis võimaldaks osalise tööajaga töötajaid tööle võtta paindliku töötundide vahemikuga. See loob eeldused suurema hulga inimeste rakendamiseks, mis on praegusel majanduslanguse ja kasvava tööpuuduse ajal väga oluline.
„Tööaja arvestuse teema on alguse saanud töötajate tagasisidest. Kriis tõi välja tõsiasja, et kasutatakse palju käsunduslepinguid, mille alusel töötavad inimesed ei saa osa ei palgatoetusest, ega laiene neile ka teised sotsiaalkaitse meetmed. Eesmärk on vähendada selliste lepingute hulka,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. „Tööandjatele annaks see võimaluse kiirelt reageerida täiendavale tööjõuvajadusele ning tasakaalustada töötajate koormust, ehk täiskohaga töötajad ei peaks tegema nii palju ületunde,“ lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas tööandja saab nõuda, et töötaja teeks tegemata jäänud töötunnid tasa? Kuidas summeeritud tööajapuhul töötunde õigesti arvestada? Lugeja küsimusele vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist.
Töötukassa nõukogu 13. mail kinnitust lisavahendite eraldamise kohta ei saanud ja tegi ettepaneku pikendada praegust palgatoetuste maksmist ühe kuu võrra ning senisest tunduvalt karmimatel tingimustel.
Raamatupidajad ja töötukassa näevad ettevõtjaid, kes püüavad end palgaabi saamiseks sobilikuks painutada. Kui kolmest nõutud kriteeriumist käive ei ole kukkunud, mängitakse teiste numbritega.
Aprilli alguses alustas Eesti Töötukassa töötasu hüvitise maksmisega töötajatele, kellele pole kokkulepitud mahus võimalik tööd anda või töötasu maksta. Toome välja töötukassa vastused enim levinud küsimustele meetme kasutamise kohta.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.