Kas tööandja saab nõuda, et töötaja teeks tegemata jäänud töötunnid tasa? Kuidas summeeritud tööajapuhul töötunde õigesti arvestada? Lugeja küsimusele vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist.
Kauplus oli märtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vastavalt vajadusele ning töötati osalise tööajaga. Näiteks tuli töötajal aprillis kokku 50 töötundi. Kuna ettevõte on eriolukorra tõttu raskustes, vähendati töötajate palka 30% võrra. Kuna töötunde arvestatakse kvartalipõhise graafikuga ning aprillis oli vähe töötunde, siis uue töögraafiku järgi peaksid töötajad tunnid mais ja juunis n-ö tasa tegema. Maikuus peaks kalendri järgi olema 167 töötundi ja kui töökoormust vähendati 30% võrra, tuleks töötada 117 tundi. Töögraafikusse on aga märgitud hoopis 145 tundi. Kas tööandja saab ühelt poolt töötajate töökoormust vähendada, kuid samas nõuda ületundide tegemist? Töötajatel polnud võimalik aprillis tööl käia ja tunde täis teha – kas tööandja saab neid tunde nüüd mais ja juunis nõuda?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lugeja küsimusele tööle tagasi mineku kohta vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Ene Olle.
Töötukassa nõukogu 13. mail kinnitust lisavahendite eraldamise kohta ei saanud ja tegi ettepaneku pikendada praegust palgatoetuste maksmist ühe kuu võrra ning senisest tunduvalt karmimatel tingimustel.
Siit-sealt on kuulda olnud, et ettevõtetes kaalutakse ka eriolukorra lõppedes jätkata osaliselt kaugtööd kodukontorites. Ühes Eesti tarkvaraettevõttes tehtud töötajate küsitlus näitas, et enam kui 50% töötajatest ei tunne füüsilisest kontorist puudust ja eelistaksid pidevat kaugtööd, tulles kontorisse üksnes hädavajalikeks tiimi- või kliendikohtumisteks.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.