Tervishoiutöötajate tunnipalk oli 2018. aasta märtsis aasta varasema võrreldes 10–20 protsenti suurem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) tehtud palgauuringust.
- Meditsiinitöötajate hoiatusstreik Ida-Tallinna Keskhaiglas kaks aastat tagasi. Foto: Raul_Mee
Viimati nähti sarnast tunnipalga kasvu viis aastat tagasi.
Osalise ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli tänavu märtsis 13,66 eurot, mis on 13,5% enam kui aasta varem. Hambaarstide tunnipalk kasvas 19,2% 18,49 eurole. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 6,69 ja 3,90 eurot tunnis, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 12,7% ja 10,2%.
Arstide brutotunnipalk koos lisatasudega oli 15,32 eurot ja hambaarstidel 19,34 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 14,9% ja 18,4%. Õendustöötajate tunnipalk koos lisatasudega oli 7,48 eurot, kasvades aastaga 15,5% ning hooldajatel 4,53 eurot, kasvades aastaga 14,2%.
Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule kehtis 2018. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 10,53 eurot ja eriarstidel 10,90 eurot.
Siiski on töötajaid, kelle tasu jääb alla kehtestatud alammäära. Eriarstide hulgas on neid 12%, õendustöötajatest moodustavad nad 9% ja hooldajatest 2%. Ligi pooled alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes.
Tervishoiutöötajate kuupalga kasv oli tunnipalga kasvust mõnevõrra väiksem. See tuleneb märtsikuu töötundide arvu erinevusest – kui 2017. aasta märtsis oli normtöötunde 184, siis 2018. aasta märtsis 168. Arstide kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2696 eurot, õendustöötajatel 1354 ning hooldajatel 853 eurot, aastane kasv vastavalt 6,3%, 8,4% ja 7,4%.
Soome statistikaameti andmetel oli arstide kuupalk seal 2017. aastal 6874 eurot ja õendustöötajatel 2942 eurot.
Eesti keskmine palk 2018. aasta I kvartalis oli 1242 eurot, kasvades aastaga 7,7%. Arstide palk on riigi keskmisest ligi 2,2 korda kõrgem. Õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 9 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 69 protsenti.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.