Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstide palk kasvas priskelt
Viimati nähti sarnast tunnipalga kasvu viis aastat tagasi.
Osalise ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli tänavu märtsis 13,66 eurot, mis on 13,5% enam kui aasta varem. Hambaarstide tunnipalk kasvas 19,2% 18,49 eurole. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 6,69 ja 3,90 eurot tunnis, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 12,7% ja 10,2%.
Arstide brutotunnipalk koos lisatasudega oli 15,32 eurot ja hambaarstidel 19,34 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 14,9% ja 18,4%. Õendustöötajate tunnipalk koos lisatasudega oli 7,48 eurot, kasvades aastaga 15,5% ning hooldajatel 4,53 eurot, kasvades aastaga 14,2%.
Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule kehtis 2018. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 10,53 eurot ja eriarstidel 10,90 eurot.
Siiski on töötajaid, kelle tasu jääb alla kehtestatud alammäära. Eriarstide hulgas on neid 12%, õendustöötajatest moodustavad nad 9% ja hooldajatest 2%. Ligi pooled alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes.
Tervishoiutöötajate kuupalga kasv oli tunnipalga kasvust mõnevõrra väiksem. See tuleneb märtsikuu töötundide arvu erinevusest – kui 2017. aasta märtsis oli normtöötunde 184, siis 2018. aasta märtsis 168. Arstide kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2696 eurot, õendustöötajatel 1354 ning hooldajatel 853 eurot, aastane kasv vastavalt 6,3%, 8,4% ja 7,4%.
Soome statistikaameti andmetel oli arstide kuupalk seal 2017. aastal 6874 eurot ja õendustöötajatel 2942 eurot.
Eesti keskmine palk 2018. aasta I kvartalis oli 1242 eurot, kasvades aastaga 7,7%. Arstide palk on riigi keskmisest ligi 2,2 korda kõrgem. Õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 9 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 69 protsenti.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
5 soovitust juhile ülitõhusa kaugtöötiimi loomiseks
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kas sinu ettevõte on nimekirjas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele