Riik on kehtestanud maksusoodustused motiveerimaks tööandjaid palkama vähenenud töövõimega inimesi.
- Vähenenud töövõimega töötaja palkamisel saab kasutada maksusoodustust Foto: Postimees/Scanpix
Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja; töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus; töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa.
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 2018. aastal on 470 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 155,10 eurot kuus.
Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab riik tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.
1. juulil 2016 muutus vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Varasema igakuise taotluse esitamise asemel on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Võrreldes varem kehtinud korraga teeb see muudatus soodustuse kasutamise tööandjate jaoks eeldatavasti vähem aeganõudvaks.
Seadusest ei tulene kohustust teavitada tööandjat vähenenud töövõimest ning kahjuks ei kipu inimesed töölepingut sõlmides seda ka tegema. Tööandjal endal aga puudub võimalus sellekohast infot mujalt saada.
Samas on vähenenud töövõimega töötajatele ette nähtud 7-päevane lisapuhkus, mille kulud kannab riik. Seega julgustame inimesi jagama tööandjale infot oma tervisliku seisundi kohta ning kasutama täiendavaid soodustusi.
Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.