Ajutise töövõimetuse hüvitis ja vanemahüvitis said uued piirmäärad
President Alar Karis kuulutas välja seadusemuudatused, mis toovad kaasa muudatusi vanemahüvitiste, töövõimetuse hüvitiste ning üksi elava pensionäri toetuse maksmise tingimustes, vahendavad Palgauudised.
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri, mis on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu on ülempiir 4733,53eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.
Sagedamini kui peaks, toob töötaja pikaajaline haigus kaasa tööelust kõrvale jäämise ja töövõimetuse määramise. Tööandja saab seda ennetada, kirjutas Äripäevas Tartu Tervishoiukõrgkooli rektor Ulla Preeden .
15. maist 2024 jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab pärast 60 päeva haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tema tervislikele võimetele.
15. mail jõustunud seadusemuudatus võimaldab rohkem kui kaheks kuuks haiguslehele jäänud inimestel osalise koormusega või kergemaid ülesandeid täites tööle naasta ning saada seejuures haigestumiseelset töötasu.
Missuguseid muudatusi on (või siis ei ole) oodata seoses töö- ja puhkeaja seadusega, mis seisus on vilepuhuja seadus ja mis plaanid on tulevikus praktikantidega, selgitab tunnustatud tööõiguse spetsialist.
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.