Esmapilgul tundub, et põlvkondade erinevuste arvestamiseks töökohal on kõik vajalik olemas, samuti eri vanuses töötajate värbamiseks ja neist koosneva meeskonna juhtimiseks. Uuringud on aga näidanud, et stereotüüpsed põlvkondade iseärasused on hoopis kitsa ringi inimeste näitel tekkinud.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.