Edu ja ebaedu – ühe mündi kaks külge

Alates 1960. aastatest on teadlasi ja praktikuid huvitanud tunnetatud kontrollkeskme nähtus, mis kirjeldab, kuidas inimesed hindavad oma edu ja ebaedu põhjuseid ja seda, milline mõju on välisel või sisemisel kontrollkeskmel inimese elukäigule. Kontrollkeskme teooria sõnastas J. Rotter oma 1966. aastal ilmunud monograafias. Rotteri arvates kujuneb inimesel välja üldistatud ootus asjaolude kohta, mis tema käitumist mõjutavad. Need ootused võivad olla järgmised:

• kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast;

• kõik, mida inimene teeb, sõltub situatsioonist, kuhu ta on sattunud.

Seesmise kontrollkeskmega isikud arvavad, et nende edu ja ebaedu sõltub eelkõige neist endist. Nad on orienteeritud peamiselt oma võimetele ja tulemustele. Nad on otsustamisel kaalutlevamad ja uurivamad ning nende vaateid ja arvamusi on raske muuta.

Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem nende endi võimekusest ja kogemustest. Nad alluvad kergemini välistele mõjutustele.

Rotter uskus, et inimese käitumine sõltub suuresti tasudest ja karistustest ning neist sõltuvalt kujunevad inimese hoiakud oma tegevuse tulemuste põhjuste kohta. Kui õpilane peab edukalt sooritatud eksami põhjustajaks oma põhjalikku õppimist, kaldub tema tunnetatud kontrollkese sisemise suunas. Kui teine õpilane usub, et hea hinne eksamil tuleneb lihtsatest küsimustest või õpetaja heast tujust, kaldub tema tunnetatud kontrollkese välise suunas.

Paljud uuringud on näidanud, et sisemise kontrollkeskmega inimesed teevad rohkem pingutusi edu saavutamiseks ja tõenäoliselt saavutavad ka paremaid tulemusi kui välise kontrollkeskmega inimesed, kelle arvates see, mis nende elus juhtub, ei sõltu neist endist.

Sisemise kontrollkeskmega inimesed otsivad rohkem informatsiooni kui välise kontrollkeskmega inimesed. Uuring, mis tehti haigla patsientide hulgas, näitas, et sisemise kontrollikeskmega haigetel oli rohkem teavet oma haiguse kohta kui välise kontrollkeskmega haigetel.

Kümmekond aastat pärast Rotteri monograafia ilmumist võeti mitme uurimuse tulemusena omaks seisukoht, et kontrollkese ei ole ühemõõtmeline, vaid inimese ootused võivad valdkonniti erineda. Nii võib inimene olla välise kontrollkeskmega sotsiaalse süsteemi või riigi suhtes, isikliku elu asjades omab aga sisemist.

1. Inimese käitumine on mingil määral ennustatav, kui teatakse tema kontrollkeset.

2. Kontrollkese kujuneb inimesel varajases elueas sotsiaalsete faktorite koosmõju tulemusena.

3. Naised on reeglina välisema kontrollkeskmega kui mehed.

4. Kontrollkese nihkub inimese vanuse ja positsiooni tõustes sisemise suunas.

5. Seesmise kontrollkeskmega inimesed püüavad rohkem kontrollida ümbritsevat keskkonda ja on enamikul juhtudel ka kõrgema saavutusmotivatsiooniga kui välise suundumusega inimesed.

Kontrollkeskme mõõtmiseks on maailmas kasutusel hulk küsimustikke, nende hulgas nt Rotteri koostatud skaala, mida saab teha ka eesti keeles. Alustada võite aga enesevaatlusest ja tagasiside küsimisest kolleegidelt või lähedastelt. Kui olete lõpetanud mõne töö või projekti, mõelge, kuidas tõlgendate oma tulemust. Kas patsutate enesele õlale ja olete rõõmus, et teie tööd kroonis edu, või otsite põhjusi endast väljastpool? Sama kehtib ebaõnnestumiste puhul. Kuidas seletate endale nigelaid tulemusi – kas analüüsite iseenda tegemisi ja leiate, mida jätsite tegemata, või pigem veeretate süü teiste inimeste ja halva tähtede seisu peale?

- mõtle endast kui inimesest, kes suudab oma elu ise suunata ja kontrollida suurt osa ümbritsevast keskkonnast;

- sisenda enesele, et sinu rahulolu ja edu sõltuvad sinu enda võimetest, oskustest ja jõupingutustest;

- kui asud süüd nägema endast väljaspool, analüüsi situatsiooni erinevatest vaatenurkadest ja leia iseenda osa ebaõnnes. Aruta olukorda mõne neutraalse inimesega, kes aitab sul avada erinevaid aspekte;

- kui sulle tundub, et sul lihtsalt vedas, ole tänulik, aga leia, kuidas sa ise, kas või kaudselt, vedamisele kaasa aitasid;

- kui avastad end mõtteviisilt, et kõik oluline juhtub väljaspool sind ja sul on vähe võimalusi midagi muuta, siis leia mõni väikegi detail, mis sõltub sinust.

Tuletan siinkohal meelde loo mehest, kes igal hommikul ostab ajalehega koos loteriipileti. Kui tema sõbrad küsivad, kas ta ka võidab, kui nii regulaarselt loteriis osaleb, kuulevad nad vastuseks: „Senini pole veel võitnud, aga annan õnnele võimaluse enda juurde tulla.“

Kui tunned huvi, kuidas siis ikkagi supervisioon võiks olla hea viis iseenda, oma juhti või meeskonda toetada, siis tule ja osale 9. märtsil Supervisooni konverentsil, kus teiste hulgas astub üles ka siinse kirjatöö autor Piret Bristol. Kiirema vajaduse korral võta ühendust Eesti Supervisiooni ja Coachingu ühinguga, et leida endale sobiv superviisor.