Paljud organisatsioonid panustavad tohutult ressurssi oma kuvandi loomisele ja selle hävitamiseks piisab ühest saatmata e-kirjast. Eestis saab tihti lugeda, kuidas tööotsijad ei viitsi tööle kandideerimisel pingutada. Aga kui palju on Eestis organisatsioone, kes ei hooli kandidaatidest? Ja seda ennekõike tööjõupuuduse valguses.
- Lihtsalt ... saada meil! Või helista. Peaasi, et sa kandidaati teadmatusse ei jäta. Foto: Pixabay
Tööjõupuudus mitmes valdkonnas paneb värbajad väga keerulisse olukorda, et leida parim kandidaat või üldse kedagi leida. Kandideerijatele heidetakse tihti ette puudulikku CV-d ja puuduvat või lohakalt koostatud kaas- või motivatsioonikirja. Mõnikord ei ilmu kandidaadid kokkulepitud vestlusele ega vasta hilisematele e-kirjadele ja telefonikõnedele. Aga kuidas paistab pilt kandideerija vaatest?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.