Jutt sellest, et õpetajahariduse vastu on huvi järjest kasvav, on tegelikkuses suuresti häma, sest kui aineõpetajaks soovib ühel aastal saada kolm ja teisel neli noort, võib küll kasv olla suur, kuid absoluutnumbrid ikkagi kaugeltki mitte piisavad.
Tartu Ülikoolis viis aastat õppinud füüsika- ja keemiaõpetajad saavad töö eest tasu netopalgana umbes 1100 eurot, samas töötavad nad nädalas 50 või enam töötundi. Foto: Pexels
Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar: „Õpetajate reaalpalk on ajas vähenenud ning sel sügisel saavad õpetajad oma töö eest väiksemat tasu kui aasta eest. Õpetajate ühendused ootavad väga, et suureneks ka palgafondi osa, mis annaks võimaluse töötasu suuremaks diferentseerimiseks lähtudes õpetaja pädevusest ning panusest õpilaste arengusse. Oktoobris on tulemas õpetajate päev ning peagi pärast seda palgapäev.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.