Eelmise aasta lõpus loodud asutus Riigi IKT Keskus ehk lühidalt RIT peab aja jooksul koondama enda alla kõik riigiülesed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenused. „Oleme kasvatanud oma kasutajaskonna juba 9500 inimeseni ja tegeleme samal ajal teenuste tagamiseks vajalike tehnoloogiate uuendamisega,” kirjeldab senist tegevust kommenteerides RIT-i juht Ergo Tars.
Teada on, et konsolideerimata kujul oleks riigil tulnud IKT-alusteenuste ülalhoidmise eest maksta aastaks 2030 vähemalt 27 miljonit eurot rohkem. Digiriiigi jätkusuutlikkuse seisukohalt oli RITi loomine seega kriitilise tähtsusega. “Lisaks rahalisele küljele on oluline Eesti riigiasutuste infosüsteemide töökindlus, praegusel ajahetkel kindlasti ka küberturvalisus. Meie ülesanne on pakkuda IKT-alusteenuseid, alates tarkvara ja riistvaraga seotud probleemide lahendamisest, lõpetades riigiasutuste serverite majutuse ja alusteenuste infoturbega,” selgitab Riigi IKT Keskuse juht Ergo Tars.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.