Mulle tundub kohati, et muretsemine on eestlaste rahvussport number üks. Me usume kiivalt, et parem on karta kui kahetseda. Väljendame oma armastust ja hoolivust selle kaudu, et muretseme meile armsa inimese pärast. Kui sa ei muretse, siis sa ei hooli, siis sa ei armasta. Isegi meie keel toetab muretsemist ehk me muretseme endale kodu, lapsed, töökoha ja uue auto