Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra Kuus selgitab, kas ukraina põgenikuga võib sõlmida tähtajalise lepingu.
Lugeja küsib: kas sõjapõgenikku võib tööle võtta tähtajalise lepinguga? Töötaja ütles, et naaseb esimesel võimalusel koju ja e soovi tähtajatut töölepingut sõlmida.
Vastab Sandra Kuus, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Töölepingu seadus eeldab, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalist lepingut võib sõlmida järgnevatel juhtudel:
1. töö on ajutise tähtajalise iseloomuga (näiteks töömaht on ajutiselt suurenenud, hooajatöö tegemine, renditöö puhul töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas);
2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamine (nt vanemapuhkusel oleva töötaja asendamine).
Tööandja on kohustatud tähtajalise töölepingu sõlmimisel teavitama töötajat kirjalikult töölepingu kestusest ja tähtajalise sõlmimise põhjustest.
PANE TÄHELE!
Töösuhteist ajutise kaitse saanud ukrainlastega räägib
17. mail toimuval tööõiguse seminaril ka Eesti tunnustatuim tööõiguse jurist
Heli Raidve. Tutvu
seminari päevakavaga ja registreeri end
enne 8. maid soodushinnaga!
Nii pole tähtajalise töölepingu sõlmimise aluseks näiteks töötaja tähtajaline elamisluba. Vaidluse korral peab mõjuvat põhjust tähtajalise lepingu sõlmimiseks tõendama tööandja.
Kui töö iseloom pole ajutine, siis tuleb töötajaga sõlmida tähtajatu tööleping. Lepingut saavad pooled igal ajal omavahelisel kokkuleppel lõpetada. Kui töötaja ise ei soovi enam töökohal töötada, saab ta töösuhte korraliselt üles öelda.
Etteteatamistähtaeg on katseajal 15 ja peale seda 30 kalendripäeva. Etteteatamistähtaegu võib lühendada, kui mõlemad pooled sellega nõus on.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.