Võrdne kohtlemine ning mitmekesine ja kaasatud töötajaskond

Nii töötaja kui ka tööandja peaksid suutma adekvaatselt reageerida töökeskkonnas valitsevatele psühhosotsiaalsetele ohuteguritele, vältimaks depressiivsuse, ärevuse ja isiksusehäirete väljakujunemise levikut, leiti Äripäeva raadiosaates „Eetris on arvamusfestival”.

Töö ja inimese sobimatusel, mis võib viia tervisekahjustusteni, on mitu omavahel põimunud põhjust.

Töökeskkonna ja organisatsiooni aspekte, mis võivad tervist kahjustada, kirjeldatakse töökeskkonnast tingitud psühhosotsiaalsete ohuteguritena. Neid seostatakse tööl esinevate probleemidega: ülekoormuse, tööstressi ja läbipõlemise ning töökiusamise, ahistamise ja vägivallaga.

Eesti 55–74aastaste tööhõivemäär on küll Euroopa üks kõrgemaid, kuid tööturult lahkutakse pahatihti põhjustel, mida saaks ennetada: tervise halvenemine, teadmiste ja oskuste aegumine ning sobivate töötingimuste puudumine.

Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?