Kutsetunnistusest on kasu tervele organisatsioonile

Järjepidev õppimine ja janu uute teadmiste järele on organisatsiooni arendamise ja edukuse võtmefaktor. Elukestev õpe on kiirete muutuste ajastul möödapääsmatu ning töötajate koolitamiseks ja arendamiseks loovad ettevõtted terveid karjääri- ja koolitamissüsteeme. Pidev õppimine ei pea olema ilmtingimata koolitus seminariruumis või väljaõpe töökohal, süsteemi saab edukalt integreerida ka kutsetunnistuste omandamise.

Eestis on kutsetunnistused olemas 93 kutsealal ligi 550 kutsestandardiga, kutsetunnistusi on seni väljastatud ligi 150 000. Kutsetunnistusi peetakse oluliseks pea igas ärivaldkonnas, kuna see aitab valdkonda edendada. Eestis ja mujalgi maailmas on erialasid, millel ei saagi töötada ilma kutsetunnistust omamata. Samas on palju neidki erialasid, kus kutsetunnistusi väljastatakse, kuid need ei ole erialal tööle asumise vältimatu eeltingimus.

Sageli arvataksegi, et kuna kutsetunnistust kohustuslikus korras ei nõuta, siis pole sellega ka suurt midagi peale hakata. Kutsetunnistuse taotlemisel ja omamisel on aga töötaja professionaalses arengus hoopis laiem mõte ning sisu kui pelgalt kohustusliku nõude täitmine.

Tänavu otsustasime ABB personaliosakonna kolleegidega üheskoos taotleda personalitöö valdkonna kutsetunnistused, kuigi keegi meist ei otsinud uut tööd. Meie eesmärk oli end kõrvutada kutsestandardites kirjeldatud kompetentsidega, selgitada välja oma tugevused ning saada teadlikuks erialastest pimealadest, et leida võimalus edaspidiseks enesearenguks.

Tuuliki Poom, ABB personalijuht, 7. taseme personalijuhi kutsetunnistuse omanik: „Otsustasin personalijuhi 7. taseme kutsetunnistuse omandada ennekõike selleks, et panna proovile oma professionaalsed oskused ja kogemused ning saada tunnustatud kvaliteedimärgisega. Proovilepanek oli väga mitmekülgne. Kutsetunnistuse taotlemiseks koostasin isikliku töömapi, milleks viisin läbi kutsestandardist lähtuva põhjaliku eneseanalüüsi, et konkreetsemalt ja süsteemsemalt hinnata oma kompetentse kõikides personalijuhtimise valdkondades. Tunnen, et minu jaoks oli töömapi koostamine ka kõige enam lisaväärtust loonud osa.

Minu kutseeksam koosnes töömapi hindamisest, korralikku väljakutset esitava ülesande lahendamisest ning kaheosalisest suulisest intervjuust – hindamiskomisjoni intervjuu minuga ning minu vahetu juhiga –, mille käigus kaitsesin oma töömapis kirjeldatud kompetentse ja kogemusi.

Olen kutsetunnistuse üle väga uhke. See on nii minu enda, minu juhi kui ka organisatsiooni jaoks tõendusmaterjal, et minu personalijuhtimise alased teadmised ja kogemused on selle valdkonna üldtunnustatud tasemel.”

Gerda Markus, ABB värbamisjuht, 6. taseme personalijuhi kutsetunnistuse omanik (spetsialiseerumisega värbamisjuhiks): „Kutsetunnistuse omandamise protsessi läbimine oli väga õpetlik kogemus. See sundis põhjalikult analüüsima, kui laialdased kogemused olen valdkonnas omandanud ja millise enesekindlusega neid igapäevatöös teistega jagan. Kahtlemata aitas protsess mõista, millised on minu tugevused tööjõuturul, kuidas saan olla maksimaalselt kasulik ettevõttele ning mida mulle üldiselt enim teha meeldib.

Kutsetunnistuse omandamise käigus tuli esitada töömapp, lahendada kaasus ja käia vestlusel. Vestlusel mõistsin, kui väärtuslik on ABB kogemus ning kui ägedaid asju oleme saanud siin teha ja kogeda. Mündi teine pool on aga see, et enam ei kujuta ette, kus mujal üldse selliseid võimalusi pakutakse – olen ABB külge kasvanud.

Lisaväärtusena andis kutsetunnistuse üheskoos taotlemine kinnituse, et üksteist toetades on kõik võimalik. Rasketel hetkedel, mil oli keeruline leida töö kõrvalt aega töömapi koostamiseks, ei lubanud teised tiimi liikmed loobuda. Tänu kutsetunnistuse taotlemisele sai ABB endale enesekindlama töötaja.”

Lele Pagil, ABB värbamisspetsialist, 5. taseme personalijuhi kutsetunnistuse omanik (spetsialiseerumisega värbamisspetsialistiks): „Kutsetunnistuse taotlemine pani meelde tuletama personalitöö selliseid põhitõdesid, mis igapäevatöös võivad jääda tagaplaanile. Kutsetunnistuse taotlemise käigus sain suurendada professionaalset võrgustikku väljaspool ettevõtet, kuna kutseeksami kirjalik osa toimus klassiruumis ning seal saime mitme sama valdkonna inimesega omavahel tuttavaks.

Töömapi koostamine andis hea võimaluse analüüsida senist tööalast arengut. Eriti meeldis analüüsida, kuidas saaksin varasemaid kogemusi ja lahendusi kasutada igapäevatöös. Selle kaudu sain võimaluse vaadelda iseennast nii professionaali kui ka isiksusena – milline muutus on toimunud minu reageerimises ja leidlikkuses situatsioonide lahendamisel.”

Oleme nüüd suure kogemuse võrra rikkamad ja võime uhkusega öelda, et ABB-s on maailma esimene värbamistiim, mille kõigil liikmetel on PARE ja Kutsekoja väljastatud kutsetunnistused.

1. Oma professionaalsusele ja olemasolevatele kompetentsidele ekspertide hinnangu saamine ning töökogemuse valideerimine (oskuste võrdlemine valdkonna standardis kirjeldatuga).

2. Isikliku persoonibrändi arendamisse atribuutika lisamine – see on võimalus, millega ennast tutvustada erinevates kontekstides.

3. Enesehinnangu ning -uhkuse suurenemine.

4. Enesearengu vajaduste väljaselgitamine – protsessi käigus saab aru, milliseid valdkondi on vaja järele aidata. See võimaldab seada professionaalsele arenguteele kindlad eesmärgid. Samuti saab järgmise taseme kutsestandardist vaadata, missuguseid kogemusi ja teadmisi on karjääris edasi liikumiseks vaja omandada.

5. Võimalus saada juhilt tagasisidet oma tööle.

6. Eristumine tööjõuturul. Kutsetunnistusest saab konkurentsieelis, kui toote selle esile kui oma trumbi ja erialaorganisatsioonist saadud professionaalsuse kvaliteedimärgi.

Lisaks neli põhjust, miks kutsetunnistuse taotlemine on kasulik organisatsioonile.

1. Annab töötajale suurema eneseteadlikkuse ning tõstab professionaalset kvaliteeti.

2. Võimaldab saada erapooletu erialaorganisatsiooni hinnangu töötajate erialasele tasemele.

3. Võimaldab mitmekesistada töötajate professionaalse arendamise võimalusi.

4. Kutsetunnistuse taotlemine terve meeskonnaga suurendab ühtekuuluvust.