Värbamisplaane kaardistav rahvusvaheline uuring annab vastakaid signaale ja peegeldab määramatust – ühelt poolt oodatakse majanduse jahtumist ning teisalt ettevõtete värbamisoptimism kasvab.
ManpowerGroup kvartaalse uuringu raames küsitleti enam kui 59 000 tööandjat 44 riigist. Eesti lähiriikidest on hetkel värbamise osas kõige optimistlikumad Norra ja Rootsi, kus 7 protsenti ettevõtetest plaanib veel sellel aastal inimesi juurde värvata. Eesti tööjõule atraktiivsetest turgudest on kõrge värbamisootus ka Austraalias (11%), mõnevõrra tagasihoidlikumate värbamisootustega on Saksamaa (6%), Iirimaa (6%), Suurbritannia (5%) ja Soome (4%).
„Tööturg on mõneti skisofreenilises olukorras, kus ühelt poolt oodatakse majanduslangust, nimetatagu seda kas jahtumiseks või kriisiks, aga teisalt ettevõtjate optimism värbamise osas paljudes riikides hoopis kasvab, kuigi sellele ei näi olevat loogilist selgitust,” kirjeldas tööturu signaale Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. „Numbrid visklevad siia ja sinna, ühed ennustavad tõusu, teised langust, aga selline äärmustesse kalduv muster ongi iseloomulik enne keerulisi aegu, nii et küllap peame muutusteks valmis olema,” lisas Kaldra. „See on loomulik, et riigid ja turud võivad liikuda lühiajaliselt erinevates suundades ja mõnikord püsib mõni erisus teatud piirkonnas visalt ka üleilmse surve või trendide kiuste.”
Uuringu raames küsitleti tööandjaid 44 riigist. Eelmise kvartaliga võrreldes on viieteistkümnes riigis värbamisoptimism kasvanud, kahekümne kolmes langenud ja kuues püsinud muutumatuna. Värbamise osas kõige optimistlikumad riigid on hetkel Jaapan, Taiwan ja USA, kõige pessimistlikumad Hispaania, Tšehhi ja Šveits.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.