Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit alustasid täna, 28. juunil läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepe riiklike tunni- ja kuupalga miinimummäärade kohta 2020. aastaks. Eesmärk on jõuda kokkuleppele hiljemalt septembrikuu lõpuks.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul lepiti üle-eelmisel aastal kokku, et pooled alustavad läbirääkimisi pärast Eesti Panga järgmise aasta majandusprognoosi avalikustamist juunikuus.
„Varajane avalikustamine tuleneb tööandjatega kokku lepitud kollektiivlepingute laiendamise heast tavast, et huvitatud isikud saaksid kaasarääkimise soovi korral läbirääkivate organisatsioonidega liituda,“ rääkis Peterson.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Arto Aas ütles, et dialoog sotsiaalpartnerite vahel on elementaarne. „Oleme alampalga kasvu sidunud tööviljakusega, mis teeb läbirääkimised varasemate aastatega võrreldes lihtsamaks. Lõplik lahendus selgub läbirääkimiste tulemusena.“
2017. aastal leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku, et töötasu alamäär tuletatakse Eesti Panga prognoositavast tööviljakuse kahekordsest kasvust, kuid see ei või olla suurem kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv ega väiksem kui 40% prognoositavast keskmisest palgast. Majandusprognoosi ei pea arvestama, kui keskmine palk kasvab rohkem kui kaks korda kiiremini SKP reaalkasvust või kui majandus on neljandat kvartalit järjest langenud.
Hetkel Eestis kehtiv kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot. Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid ehk tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.