Üle maailma 75 tööturgu vaadelnud ManpowerGroupi analüüs paigutas Eesti võrdlevas edetabelis kaheksandale kohale Iirimaa järel ja Araabia Ühendriikide ees. Analüüs lähtub 90 tegurist, mis jagunevad nelja kategooriasse: oskustööjõu kvaliteet, kuluefektiivsus, seadusandlusandlik raamistik ning tootlikkus.
- Foto: Photobox/Panthermedia
2018. aasta analüüsi põhjal on esikolmikus Hong Kong, Uus-Meremaa ja Singapur. Euroopa riikidest on Eesti kolmandal kohal Suurbritannia ja Iirimaa järel, meie lähinaabritest on Läti 14., Rootsi 20., Soome 41. ja Leedu 47. kohal. Edetabeli lõpust leiab Venezuela, Boliivia ja Hondurase. Analüüs hindab tööturge tööandja, mitte töötaja vaatenurgast.
Euroopa riigid paistavad eelkõige silma oskustööjõu hinnangutes, selle kategooria esikolmikust leiab Iirimaa, Norra ja Suurbritannia. Kuluefektiivsuse esikolmikus on Tai, Maroko ja Filipiinid, tootlikkuse edetabelit juhivad Hong Kong, Iisrael ja Singapur ning kõige soodsama seadusandluse ja bürokraatiatasemega riigid on Singapur, Taani ja Uus-Meremaa.
„Eesti jõudmine selles edetabelis nii kõrgele kohale on mõneti üllatav, sest eraldivõetuna me üheski kategoorias silma ei paista,” rääkis Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. „Meie tugevuseks on oskustööjõu kvaliteet, eriti hinnatakse eestlaste haridustaset, kutseoskusi, võõrkeelte rääkimist. Tänu väiksusele on Eestis vähem bürokraatlikku asjaajamist kui suurtes riikides, samuti oleme võrreldes põhjanaabritega kuluefektiivsed, kuigi näiteks Aasiaga me selles võistelda ei suuda,” selgitas Kaldra. „Ühelt poolt näitab kõrge edetabelikoht Eestit väga soodsas valguses, aga teisalt on meie oskustööjõud väärtustatud ka võõrsil, paljud inimesed lähevad kodumaalt ära ja asemele piisavalt inimesi ei tule ehk meie majanduse jätkusuutlikkuse probleem on endiselt tööjõupuudus, millele leevendust ei paista,” lisas Kaldra.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.