Noorte sage töökohtade vahetamine on karm reaalsus, mille puhul ei tasu tööandjatel silma kinni pigistada. Brandemi korraldatud üle-eestilise üle 3100 vastajaga tudengite uuringu tulemustest selgub, et rohkem kui aastaks plaanib oma praeguse tööandja juurde jääda vaid 30% vastajaist.
Noored eelistavad töötada üks päev korraga
Kui Statistikaameti andmetel oli veel viis aastat tagasi keskmine ühe tööandja juures töötamise aeg ligi neli aastat ja kuus kuud, siis praeguseks on see langenud kolme aasta ja nelja kuuni. Ka üle-eestilisest spetsiaalselt tudengitele mõeldud uuringust selgub, et oma praeguse tööandja juurde kavatsevad kauem kui aastaks jääda vaid 30% vastanuist. Samas 31% vastajaist on võtnud oma tööandja juurde jäämise puhul suhtumise, et elavad vaid üks päev korraga.
Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul peavad tööandjad sellise trendiga arvestama: „Sagedasem töökohtade vahetamine on reaalsus, mille puhul ei ole mõistlik silma kinni pigistada,” sõnab ta. „Seda enam on oluline mõelda, kuidas tööandja saaks lühema perioodi jooksul uue inimese selliselt välja koolitada ja meeskonda sulandada, et uus töötaja saaks võimalikult kiiresti produktiivseks ja hakkaks ettevõttele lisaväärtust looma. Sama tähtis on ka läbi mõelda, kuidas pakkuda noortele sellist töötamise kogemust, et nad ka lahkumise korral vaataksid töötatud ajale positiivse tundega tagasi ja mõistaksid, et neil on olnud võimalus areneda. Positiivne kogemus ajendab töökohta soovitama ka tutvusringkonnas,” kommenteerib Evart.
Oma tööandjat julgevad sõbrale soovitada vähesed tudengid
Ühtlasi küsiti tudengitelt, kas nad julgeksid oma tööandjat sõbrale või tuttavale soovitada. Tööandja soovitamise määr on üks olulisemaid tööandja maine mõjutajaid. Ka tudengite uuringu tulemused näitavad, et vaid 37% tudengitest julgeksid 10-pallisüsteemis oma tööandjat soovitada hindega 9 või 10.
Marie Evarti sõnul on teada-tuntud tõde, et negatiivne töökogemus levib palju kaugemale kui positiivne: „Oleme Brandemi tehtud värbamisprojektides näinud, millist mõju avaldab halb tööandja maine värbamistulemustele. Kusjuures jutud halvast töö- või kandideerimiskogemusest jäävad levima aastateks ja halva maine positiivseks muutmine nõuab väga suurt tööd,” ütleb ta. „Tihti proovivad tööandjad halba mainet kompenseerida suurema palgapakkumisega, aga tavaliselt ei too see tulemusi, sest noored väärtustavad töökultuuri ja lugupidavat suhtumist aina enam. Seepärast suudavad tihedas konkurentsis leida endale parimad töötajad just need ettevõtted, kes oma tööandja maine kujundamisega strateegiliselt tegelevad,” lisab Evart.
Valim ja metoodika
Sel aastal osales uuringus rekordarv tudengeid – kokku üle 3100 noore 58 koolist üle Eesti. Õppimise ajal töötas vastajatest 52%. Eelistatud tööandjate järjestamiseks paluti tudengitel nimetada kolm organisatsiooni, kus nad soovivad töötada ja kolm organisatsiooni, kus nad ei soovi töötada. Lisaks eelistatud ja vähem eelistatud tööandjatele selgitati välja ka noorte valmisolek oma praegust tööandjat soovitada. Samuti uuriti, millise Eesti kuulsuse või tippjuhiga sooviksid noored koos töötada ja millised on suurimad hirmud kandideerimisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.