Mida on oluline teada puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisest?

Paljud töötajad võivad töö iseärasuste tõttu kokku puutuda ohtlike haigustekitajatega. Konkreetsed haigustekitajad ja ohutegurid peaksid selguma tööandja korraldatud töökeskkonna riskianalüüsist. Kui selgub, et ainus võimalus töötajaid haigustekitajate eest kaitsta on vaktsineerides, siis peab tööandja pakkuma töötajatele võimalust end vaktsineerida. Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on öeldud, et kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.

Ühtlasi on olemas ka valitsuse määrus „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, mis sätestab täpsemad nõuded bioloogilistele ohuteguritele töökeskkonnas. Näiteks peaksid ennast puukentsefaliidi vastu laskma vaktsineerida põllu-, aiandi- ja metsatöölised, piirivalvurid, politsei- ja päästetöötajad ning kaitseväelased, kuna nende töötajate töö iseloomu järgi on neil suurem võimalus puukidega kokku puutuda.

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine koosneb kolmest kaitsesüstist. Kaks esimest kaitsesüsti tehakse ühe kuni kolme kuulise vahega, kolmas kaitsesüst tehakse teisest kaitsesüstist üheksa kuud kuni aasta hiljem. Esimene korduskaitsesüst on vaja teha kolme aasta möödudes, järgmised korduskaitsesüstid viieaastaste intervallidega. Tööandja on kohustatud tööga seotud bioloogiliste ohtude maandamiseks tehtud vaktsineerimised töötaja eest tasuma või töötaja kulutused tagantjärele kompenseerima.

Kuigi kaitsesüstimist puukentsefaliidi vastu võib teha aasta läbi, on soovitatav alustada enne puugihooaja algust varakevadel (märtsis või aprillis), kuna siis jõuab töötaja immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda. Kindlasti peab tööandja silmas pidama, et vaktsineerimine on vabatahtlik ja töötaja võib sellest keelduda.

Allikas: tooelu.ee