Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõudlus hooajatöötajate järele on kordades kasvanud
Hetkel leidub Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee üle 300 hooajalise tööpakkumise. Tööandjad vajavad enim abilisi restoranidesse, hotellidesse ja haljastustöödele, samuti suvehooaja klienditeenindajaid ning laotöötajaid.
„Alates märtsikuust hakkas hooajaliste tööpakkumiste arv kiirelt kasvama. Tööandjad avaldasid võrreldes veebruariga koguni 54% rohkem hooajalisi tööpakkumisi,” toob välja CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt, kes lisab, et viimase kümne aastaga on Eesti tööandjate vajadus värvata hooajalisi abilisi pea kolmekordistunud (+ 181%).
Tööandjad ootavad ausust ja töötahet
Hooajaliste tööpakkumiste tippaeg on aprillis ja mais, kui tööandjad hakkavad otsima abitööjõudu suveperioodiks. Paljudel hooajatöödel pakutakse ka kohapealset väljaõpet ning kandideerijatelt ei eeldata muud kui töötahet, kohusetundlikkust ja ausust. Siiski leidub ka hooajalisi töid, mille puhul ootavad tööandjad kindlate oskustega kandideerijaid – näiteks otsitakse Tartumaal traktoristi.
Keskmine pakutav kuupalk on hooajatöödel alates 888 eurost kuni 1268 euroni ja tunnipalk 5,3 eurost kuni 6,1 euroni. Keskmisest suuremat töötasu on hooajatöödel võimalus teenida müügi-, ehituse- ja transpordisektoris, kus pakutav palk ületab 1500 euro piiri.
„Hooajatöödel teenitav töötasu jääb üldjuhul alla Eesti keskmisele palgale. Teisalt on aga enamik hooajalisi töid klienditeeninduse ja toitlustuse valdkonnas, kus keskmine palgatase ongi pisut madalam,” selgitab Henry Auväärt.
Henry Auväärt lisab, et hooajatöö valikul tasub töövõtjal oma eesmärgid selgelt läbi mõelda. „Ajutine töökoht loob võimaluse teenida lisaraha või haarata kogemusi valdkonnas, kus hiljem püsivalt töötada soovitakse. Noorele annab ajutiselt tööturule tulemine võimaluse mõista, missugust tööd tahetakse tulevikus teha.”
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kas sinu ettevõte on nimekirjas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele