Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna olen sinu jaoks lumehelbeke, homme kujundan mina tööjõuturgu
Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul on hea meel näha, et tudengid julgevad avaldada oma arvamust ja annavad tööandjatele tagasisidet: „Iga-aastase tudengite uuringu üks peamisi eesmärke ongi töötajaid ja tööandjaid üksteisele lähemale tuua.” Ta lisab, et teadlik tööandja turundus hoiab märkimisväärselt kulusid kokku ja aitab püsida konkurentsis: „Noortelt saadud tagasiside rakendamine on praegu üks parimaid võimalusi, kus tööandjatel on võimalus eristuda ja saavutada konkurentsieelis.”
Täna olen sinu jaoks lumehelbeke, homme kujundan mina tööjõuturgu
Kui meediamaastikul on palju meelehärmi tekitanud noorte suhtumist peegeldav termin „lumehelbeke“, siis küsitlusele vastajate hinnangul on see praegu paratamatus, et noored on õppinud end inimesena hindama.
„Lumehelbekeste põlvkonnaga võib olla raske toime tulla, kuid kahjuks või õnneks on see vähemalt lähema tuleviku paratamatus, et inimesed on õppinud ennast inimesena hindama ega olegi nõus enam sandikopikate eest ennast vigaseks rügama nagu meie vanemate ja nende eelkäijate põlvkonnad.”
„Muutusi on vaja, et ühiskond areneks maailmatasandil. See, et meie, noored, ei lase endale pähe istuda, ei tee meid lumehelbekesteks. Me teame oma võimeid ja väärime selle eest häid töötingimusi ja head palka.”
Uuringule vastajad julgustavad tööle võtma ka vähese kogemusega äsja koolist tulnud noori ja erivajadusega inimesi, sest just nemad kujundavad tööturgu juba loetud aastate pärast.
„Riskige ja võtke noori inimesi tööle. Neid on võimalik suunataja õpetada ning voolida endale vajalikud töötajad.”
„Soovitan võtta tööle ka erivajadusega inimesi. Nad võivad küll teha asju teistest erinevalt, näiteks kasutades spetsiaalseid abivahendeid. Kui aga rääkida kandidaadiga ja otsida koos sobivaid lahendusi, saab ta kindlasti oma võimaluste piires teistega võrdselt hakkama.”
„Noori, kes alles õpivad või tulevad koolist, ei tasu karta. Muidugi on nende kogemused palju väiksemad, kuid samas on nad väga õpihimulised ning valmis uusi teadmisi ja oskusi omandama. Lisaks on noortel palju ideid ning nende piiramine tekitabki vaid trotsi ja konflikte. Avatus ja vabadus uute ideede rakendamiseks on oluline ka organisatsiooni arengu jaoks.”
„Noorte kätes on Eesti tulevik. Mida varem neid õigele teele suunata, seda parem.”
Töötaja areng ja lojaalsus käivad käsikäes
Uuringust selgus, et kõige olulisemaks peavad tudengid uuele töökohale kandideerimisel võimalust organisatsiooni sees areneda (96%). Töötajale loodud arenguvõimalused ja lojaalsus ettevõtte vastu on noorte hinnangul tihedalt seotud.
„Kui soovite olla noortele atraktiivne tööandja, ei piisa vaid mugavast tööst ja palganumbrist. Sellises vanuses on aina enam muutumas tähtsamaks võimalused enesearendamiseks ja karjääriredelil edasipürgimiseks. Kui ambitsioonikas töötaja tunneb, et praegusel ametikohal ta ei kasva ega arene, muutubki ta õnnetuks ja lojaalsust firma vastu ei tasuks loota.”
„Tööandja, palun ära otsi täiuslike oskustega töötajat. Pigista silm kinni vähemtähtsate aspektide juures (nt oskused, mida saab muuta ja arendada) ning otsi seemet, kelle põhiväärtused sulle sobivad ja kes kasvab heas töökeskkonnas võimsaks puuks.”
Eesti organisatsioonid näevad väikeses konnatiigis vaid oma vesiroosi lehekese servani
Tööandjatele tehtud ettepanekutest selgus, et noored ootaksid juhtidelt rohkem julgust leida iga töötaja sisemist talenti.
„Mul on tugev välisorganisatsioonide kogemus ja selle pealt on sageli näha, et Eesti organisatsioon elab oma pisikeses konnatiigis ja näeb ainult oma vesiroosi lehekese servani. Kui oleks vaid rohkem neid juhte, kes võtaksid eesmärgiks oma inimeste talendid üles leida, ei paneks pahaks proovida oma töötajaid organisatsioonis ringi liigutada, anda neile ülesandeid, mis toovad nii ettevõttele rohkem kasu kui ka töötajatele rohkem rõõmu. Sellest tuleb tegutsemisind ja töörõõm!”
Tööandja, ka sina pead end reklaamima
Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul on edukad need ettevõtted, kes oskavad kõnetada õiget sihtrühma nende jaoks oluliste sõnumitega: „Lõpuks on kõige olulisem, et tööandja ja tulevase töötaja ootused ja soovid ühtiksid,” sõnas ta. Ka tööandjatele tehtud ettepanekutes pöörasid tudengid tähelepanu tööandja turunduse olulisusele.
„Tööandjad peavad mõistma, et mitte ainult tööle kandideeriv inimene ei pea ennast ja oma oskusi neile müüma, vaid ka nemad peavad seda samamoodi tegema. Väga palju on Eesti tööturul suhtumist, kus eeldatakse, et töötaja peaks olema tänulik juba ainuüksi võimaluse eest ühes või teises firmas töötada. Tegelikult see ei ole nii, firmad peaksid ka ennast proovima töövestlusel tulevasele potentsiaalsele töötajale maha müüa.”
Veel ettepanekuid leiad Brandemi blogist.
Uuringu valim ja metoodika
Sel aastal osales uuringus rekordarv vastajaid – kokku üle 3100 noore 58 koolist üle Eesti. Küsitluses paluti vastajatel nimetada ja märksõnadega kirjeldada kolme organisatsiooni, kus soovitakse töötada ning kolme organisatsiooni, kus ei soovita töötada. Lisaks eelistatud ja vähem eelistatud tööandjatelt uuriti, millise Eesti kuulsuse või tippjuhiga sooviksid noored koos töötada. Ühtlasi anti uuringus noortele ka võimalus jagada oma ettepanekuid ja soovitusi praegustele tööandjatele.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kas sinu ettevõte on nimekirjas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele