Surve välistööjõu kaasamiseks suureneb

Enamik (89%) küsitletud tööandjatest kavatseb 2019. aasta jooksul võtta tööle uusi töötajaid. Ligi pooled (45%) värbavad uutele töökohtadele, 2/3 värbamisvajadusest on aga põhjustatud Eesti töötajate aktiivsest liikumisest tööturul ehk tööandjad on sunnitud värbama ära läinud või aktiivselt eemal olevate töötajate asendamiseks.

Kuna täitmata ametikohti on palju ja Eesti tööturult on kõrge hõivemäära ja suurte palgaootuste tõttu väga keeruline uusi töötajaid leida, on selgelt kasvanud tööandjate huvi värvata tööjõudu välisriikidest. Koos siinsete palkade kasvuga on suurenenud ka välisriikide töötajate huvi töötada ja elada Eestis. 14% uuringus osalenud tööandjatest plaanib 2019. aastal värvata välistööjõudu Euroopa Liidu liikmesriikidest ja 19% kolmandatest riikidest.

„Oluline märksõna 2019. aasta värbamisvaldkonna trende silmas pidades on tehnoloogia, mis mõjutab nii tööde struktuuri, töökorraldust kui ka värbamispraktikaid,” kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Mitmed tööd on tööturult tehnoloogia arengu tõttu kadumas ja asendumas teistega. Ka värbamist toetavad tarkvaralahendused järjest rohkem, mis aga ei tähenda, et inimese roll vähem tähtsaks muutuks,” lisas Seeder.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuhi Henry Auväärti sõnul tuleb tööandjatel pingutada värbamisprotsessi tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmise nimel. „Huvi tööpakkumiste vastu on rekordiliselt suur, kuid töövõtjad ei langeta otsust tööd vahetada kergekäeliselt ja tahavad selgelt näha, mis neid uuel töökohal ees ootab.”

„Iga teine kandideerimine katkestatakse puuduliku palgainfo tõttu ja peaaegu sama paljud tööotsijad leiavad, et neile ei jagata piisavalt tagasisidet konkursi käigu kohta,” lisas Auväärt. „Töötajate soov saada enne kandideerimist teada pakutav palgavahemik on igati mõistetav ja värskest uuringust selgunud tööandjate kogemused näitavad, et avalik palganumber suurendab sobivate kandideerijate arvu.”