Külmavolinike ülesanne on luua lumehelbekestele sobiv töökeskkond, et takistada nende sulamist. Selliseid töötajaid läheb vaja kõigis ettevõtetes, kus lumehelbekesed töötavad.
- Foto: Photobox/Panthermedia
Lumehelbekeste tööturule jõudmise mõju analüüsinud uuringu autori Rain Leoma sõnul on vaja luua neile sobiv töökeskkond – hoida jahedat temperatuuri ja pidevat tuuletõmbust, et nad saaksid sulamata töökohal ringi lennelda. „Kuna lumehelbekesed on väga õrnad, peab nende töötingimustesse suhtuma suurima hoolega. Selle töö saab usaldada vaid erialase väljaõppega spetsialistidele, nagu külmavolinikud,” selgitas Leoma.
Külmavolinike ametikohtadele on oodata suurt kasvu. Neile on vajalikud teadmised füüsikast ja keemiast, lumehelbekeste tekkimise ja säilimise tingimustest, kliimamuudatustest ja keskkonnaohtudest.
Kahjuks ei ole külmavolinikuks võimalik õppida ei kutse- ega kõrgkoolis, üksikud juba Eesti ettevõtetes töötavad volinikud on õppinud töö käigus ja käinud kogemusi omandamas ka välismaal. Uuringus tehakse ettepanek koostada külmavoliniku kutsestandard ja avada selle alusel külmavolinike tasemeõpe, et täita tuleviku töökohad kvalifitseeritud töötajatega.
Uuringu järgi tuleb ka teistel töötajatel lumehelbekestest töökaaslastega kohaneda, mistõttu suureneb vajadus sooja pesu ning kinnaste, mütside ja sallide järele. Seega on käibe kasvu oodata nii rõivatööstuses kui ka käsitöölistel.
Uuringus analüüsiti lumehelbekeste põlvkonna mõju tööturule järgmisel kümnel aastal.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.