Telesaade kui uus värbamisvõte – miks mitte!

Lennujuhid on pilootide maapealsed kolleegid, kes suunavad liiklust, juhendavad piloote ohutu tee leidmisel, õhkutõusmisel ja maandumisel. „Samuti on meie ülesanne vältida õhusõidukite kokkupõrkeid õhus ja tagada lennuväljal asuvate sõidukite omavaheline veatu koostöö,” kirjeldas oma tööd lennujuht Marje Mölder.

Vastutusrikka ameti juures on oluline, et tööl ollakse 100% keskendunud ja piisavalt puhanud. Seetõttu on töö korraldatud graafiku alusel, pakkudes nii hommikusi, õhtusi kui ka öiseid vahetusi. Lisaks on kindlaks määratud järjestikune puldis oleku aeg 45 minutit kuni poolteist tundi, millele järgneb umbes sama pikk puhkeaeg või aeg, mil peab olema valmis abistama puldis olevat lennujuhti. „Kuna puldis olles peab pidevalt valvas olema, siis on töö küllaltki intensiivne. Samas on kõige raskem aeg hoopis siis, kui lennuliiklus on hõre, sest mõte võib minna uitama ja kaob situatsiooniteadlikkus õhuruumist,” kirjeldas Mölder.

Lisaks vastutusrikkusele on lennujuhi amet ka vaheldusrikas, sest lennujuht ei pea jälgima vaid õhus ja lennujaamas toimuvat, vaid olema kursis ka teiste lennuliiklust mõjutavate teguritega. Näiteks tuleb jälgida ilmastikuolusid, olla teadlik, millised ohu- ja treeningalad on aktiivsed ning kas on oodata ebaregulaarset lennuliiklust. Möldri sõnul ühtegi samasugust päeva lennujuhil ei ole, mistõttu on ka rutiin harv tekkima. „Kõige põnevamad hetked tööl on siis, kui tekivad situatsioonid, mida koolituse või varasema töö käigus juhtunud pole, ja eriolukorrad. Need on hetked, kus tuleb kiiresti tegutsedes leida lahendus kõige optimaalsemal viisil ja samas teha kõike vastavalt protseduuridele ja seadustele,” rõhutas lennujuht.

Lennujuhi Anders Kaljase sõnul sobib lennujuhiks inimene, kellel on hea analüüsioskus, võimekus lahendada loogika- ja probleemülesandeid ning kes on kiire reaktsiooniga. „Lennujuht peab olema võimeline nägema ette situatsioone, kuid samas olema valmis kiiresti reageerima ka eriolukordadele. Ruumitaju, loogiline mõtlemine ja pingelistes olukordades rahulikuks jäämine on hädavajalikud,” lisas Mölder.

Oma ametit soovitavad mõlemad lennujuhid julgelt ka teistele. „Tegemist on põneva väljakutseid pakkuva tööga, mis pakub meeldivalt pinget ja võimaldab end teostada, olles osa Eesti lennunduse arengust,” selgitas Kaljas, lisades, et vastutusrikka töö eest teenitakse ka keskmisest märksa kõrgemat palka. Noori lennujuhte motiveerivad ka teadmine, et tehakse olulist tööd, kaasaegne töökeskkond, hoolivad töökaaslased ja tööandjad ning fakt, et tööd ei saa koju kaasa võtta. Lisaks pakub paindlik tööaeg piisavalt võimalusi ka hobidega tegelemiseks.

Kuna lennuliiklus on pidevas kasvutrendis ja selle ohutuks teenindamiseks on vaja lennujuhte juurde koolitada, värvatakse sel aastal lennujuhte esimest korda telesaate vahendusel. „Selline formaat aitab põneva värbamisprotsessi kaudu teadvustada laiemalt lennujuhi elukutset ja aidata saatele kaasaelajatel ka ennast analüüsida, kas nad lennujuhiks sobivad,” selgitas lennujuht ja EANSi lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe. „Saates „Taevavalvurid” saavad osalejad proovile panna neid oskusi, mida lennujuhi töös iga päev vaja läheb – tähelepanuvõime, meeskonnatöö, kiire reageerimine,” tutvustas Salumäe saadet lähemalt, rõhutades, et lennujuhiks kandideerides ei ole oluline, millist diplomit omatakse või parasjagu omandatakse, sest ametiks vajalikud teadmised ja oskused saadakse väljaõppe käigus. „Sageli on lennujuhi ameti enda jaoks leidnud varem täiesti teise erialaga seotud inimesed, kes on soovinud oma elus karjääripöörde teha,” selgitas Salumäe.