• 14.02.19, 09:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubanduse tormiline areng on tõstnud teenindajate töökoormust, kuid mitte palka

Kaupluste müügipind teenindaja kohta on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, kuid müüjate arv on kahanenud ning suurem töökoormus ei kajastu palgas, selgus OSKA kaubanduse, rentimise ja paranduse uuringust.
Kaubanduse tormiline areng on tõstnud teenindajate töökoormust, kuid mitte palka
  • Foto: Pixabay.com
Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Anneli Leemeti sõnul ei ole müügitulu kaupluse ruutmeetri kohta kasvanud müügipinna lisandumisega samas tempos. „Müüja-klienditeenindaja palgakasv on aga viimastel aastatel olnud väiksem kui Eestis keskmiselt,” selgitas Leemet.
Uuringu järgi müüja-klienditeenindaja õppureid kutsehariduses jagub, kuid nad ei lähe erialasele tööle või püsivad seal lühikest aega. Jaekaubandus on noortele tihti esimeseks töökohaks, kust mõne aja pärast edasi liikuda. Probleemiks on madal palgatase ja ebasobivad töötingimused. Ettevõtjad ei väärtusta niivõrd erialast haridust, vaid sobivaid isikuomadusi ja üldoskusi, väljaõpe toimub töökohal.
Tööjõupuudus soodustab innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, protsesside jätkuvat automatiseerimist ja iseteenindusvõimaluste, nt nutikassad ja e-poed, laienemist.
Aastani 2028 väheneb kaubanduses, rentimises ja paranduses hõive 2 %. Eelkõige jääb vähemaks teenindajate ja tarbeesemete parandusega seotud töökohti, samuti ametikohti hulgikaubanduses. Kaubanduses ei jagu tulevikus väljapanekute spetsialiste ning tootejuhte.
OSKA kaubanduse, rentimise ja paranduse uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2028 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita. Tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 08:00
Kuidas võrdsus ja mitmekesisus organisatsiooni ja selle töötajaid aitavad?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele