Peatset revolutsiooni Eesti tööturul juhivad ilmselt kontoritöötajad, kellest iga kolmas soovib juba lähiaastail teha senisest sisukamat tööd ja vähem tagumikutunde, näitab GoWorkaBit'i tulevikutöö uuring 2019.
- Kristjan Vanaselja Foto: Marek Unt
„Üle maailma avastavad nii töötajad kui tööandjaid, et aastaid sama, rutiinset kellast kellani tööd tehes ei teeni töötaja seda, mis ta võiks, ja ei saa ka tööandja inimeselt maksimumi,” rõhutas GoWorkaBiti juhataja Kristjan Vanaselja. „Eestis tunnevad just kontoritöötajad eriti teravalt, et kulutavad oma elu sisutute või primitiivsete tööülesannete peale.”
Loeb tähenduslikkus ja vabadus
Karjäärivärava GoWorkaBit kliendibaas näitab, et rutiinsest palgatööst loobumine ja teenusepakkujaks hakkamine on Eestis jõudnud ka lihtsamate tööde valdkonda. „Kuid kontoritöötajaid on palju ning neil on üldjuhul haridus ja ettevalmistus, mis lubab iseseisvana edukalt hakkama saada,” rõhutas Vanaselja. „Suur murrang töösuhetes toimub juba lähikümnendil, ja Eestis sammub selle eesotsas ilmselt just kontorirahvas.”
35% kontoritöötajaist kinnitas, et soovib lähitulevikus olla rohkem oma tööelu peremees ning teha midagi tähenduslikumat ja olulisemat kui seni. Lausa kolmveerand kontoritöötajaist kinnitas, soovib lähiaastail ka oma elujärge parandada.
„Maailmas toimub töösuhetes suur murrang nii töö vormides kui töö sisus,” selgitas Vanaselja, „sest kaasaegne majandus ja tehnoloogia vajab järjest vähem traditsioonilisi, tööstusrevolutsiooni ajast pärit töösuhteid. Eestiski loobub üha enam inimesi traditsioonilisest „tööl käimise” suhtest ja võtab oma karjääri ohjad enda kätte.”
Töötajast teenusepakkujaks
GoWorkaBiti kogemus näitab, et töösuhted muutuvad Eestiski üha rohkem tellija ja teenusepakkuja suhteks. „Sellisest suhtest võidavad kõik: inimene saab müüa end mitmele tööandjale ja kõrgema hinna eest ning juhtida ise enda töö- ja puhkeaega,” kirjeldas Vanaselja. „Tööandja saab vaid seda, mida vajab, ega pea kandma inimese tervisega seotud riske, koolituste, puhkuste ja lahkumiste kulusid ega muid töölepinguga seatud kohustusi.”
Traditsioonilisest töösuhtest välja murdnud inimesed avastavad Vanaselja kinnitusel sageli, et tehes vaid seda, milles nad parimad on, töötavad nad kokkuvõttes vähem ja teenivad rohkem.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.