CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et 40% töötajatest ootavad jõulupühade eel tööandjatelt pigem väikest rahalist, kuni 100 euro suurust, preemiat, mitte lisapuhkust ega jõulupidu. Rahaline preemia kõnetab kõige enam nooremaid kuni 25-aastaseid töötajaid, uhke jõulupidu aga vanemaid kui 56-aastaseid.
Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud uuringu tulemusel selgus, mida töötajad jõulupühade eel tööandjatelt enim ootavad. „Kõige enam soovivad Eesti töötajad saada tööandjatelt rahalist preemiat – 100 euro väärtuses lisaraha hinnatakse kõrgemalt ka võimalusest veeta kaks lisapuhkusepäeva pere ja lähedastega,” kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Rahaline preemia on eelistatuim nii meeste kui ka naiste seas, kuid naised hindavad kahepäevast lisapuhkust pisut olulisemaks kui mehed.”
40% Eesti töötajatest ootab tööandjatelt väikest rahalist preemiat, 24% valiksid kaks lisapuhkusepäeva, 16% kuni 200 euro väärtuses kinkekaardi ja 10% ootaksid uhket ettevõtte jõulupidu koos kaaslastega.
Kõige ebapopulaarsemad ootused on tööandjapoolne annetus heategevuseks, mida sooviks 4% töövõtjatest, tööandjapoolne kingitus (3% vastanutest) ja kinkekorv (2% vastanutest).
Iga teine noor sooviks saada rahalist jõulupreemiat
Rahaline preemia oli populaarseim valik just noorte seas. „Iga teine (53%) noorem kui 25-aastane töövõtja eelistas 100-eurost rahalist preemiat ja iga viies noor lepiks ka lisapuhkusega,” lisas Auväärt „36–46-aastastest töötajatest eelistasid rahalist preemiat 32% ehk vähem kui kolmandik vastanutest.”
„Arvatavasti on Eestis üks enim levinud jõulupühadega kaasnev hüve ettevõtte poolt korraldatav jõulupidu, mida hindavad kõige kõrgemalt 56–76-aastased töötajad. Noortest valiks jõulupeo kõigest iga kümnes töövõtja,” tõi Auväärt välja.
Uuringus osales 1045 töötajat eri valdkondadest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.