15. augustil jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, mille kohaselt peab välisriigi tööandja registreerima välismaalase lühiajalise töötamise politsei- ja piirivalveametis, kui välismaalane lähetatakse Eestisse teenuse osutamiseks, avaldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
- Confident Businesspeople Standing In Row Foto: Scanpix/Panthermedia
Näiteks, kui Poola tööandja juures töötab elamisloa või viisa alusel Ukrainast pärit töötaja ning Poola tööandja lähetab selle töötaja teenuse osutamiseks Eestisse, siis tuleb alates 15. augustist Poola tööandjal registreerida Ukrainast pärit töötaja lühiajaline töötamine Eestis politsei- ja piirivalveametis. Varasemalt puudus välisriigi tööandjal selline teavitamiskohustus.
Eestisse lähetatud välismaalane võib tööle asuda samal päeval, mil tööandja tema lühiajalise Eestis töötamise registreeris. Lisaks nähakse välismaalaste seaduses ette, et sellise lähetamise korral on välisriigi tööandja vabastatud kohustusest maksta välismaalasele Eestis töötatud aja eest vähemalt Eesti keskmist palka.
Kui välismaa tööandja ei ole välismaalase lühiajalist töötamist registreerinud, võib politsei- ja piirivalveamet määrata registreerimiseks uue tähtaja ja teha hoiatuse, milles teatatakse, et lühiajalise töötamise registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sunniraha ei tohi kokku ületada 3300 eurot, kusjuures esimesel korral ei tohi see ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
Jõustunud muudatustega saab lähemalt tutvuda
siin.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.