Krooniline konflikt kasvab töökiusuks, kui alandav ja vaenulik käitumine (mida tajuvad sellisena nii kiusatu kui ka pealtvaatajad) kordub ning on pikaajaline (st on kestnud mõne kuu) ja kui kannatanul pole võimalik end selle eest kaitsta.
- Tööpsühholoog ja superviisor Taimi Elenurm Foto: Raul Mee
Selline käitumine põhjustab emotsionaalset kahju, mis mõjutab töötaja vaimset ja füüsilist tervist ning vähendab ka töövõimet – sellise selgituse annab töökiusamisele Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuur. Töökiusamiseks ei saa pidada korduvat konflikti või lihtsalt mühaklust ega ka seda, kui juht esitab töökorraldused valjuhäälselt või nõudlikult ning kordab neid jõuliselt. Töökiusamine on tõenäoline, kui see on tekitanud vaimse ja emotsionaalse seisundi häireid: kroonilise tööstressi ja tööhirmu, ärevuse või depressiivsuse, kui on kahanenud töövõime ja töötahe ning soov töökaaslastega suhelda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.