Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paha palgatõus?
Palgatõus on igale inimesele kahtlemata meeldiv sündmus. Kas palgatõus on ka ühiskonnale tervikuna positiivne, sõltub mitmest tegurist, arutleb rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.
Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit Foto: Arno Mikkor
Ma ei hakka siin rääkima sellest inetust kõnekäänust, nagu oleks eestlasele tüüpiline iseloomujoon kadedus ja naabri palgatõus naabrit ei rõõmusta – üldiselt on ikka kõigil hea meel selle üle, et ka teistel hästi läheb. Loomulikult on asjad niimoodi siis, kui palgatõus on seotud üldise majandusliku edenemisega ja mitte tööjõupuududest põhjustatud töökäte üleostmisest.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.