Haigekassa I kvartali aruandest selgub, et töötajad olid selle aasta esimeses kvartalis 14% haigemad kui aasta tagasi. Kokku hüvitas haigekassa 85 762 tööpäeva mullusest enam. Eesti majanduse täiendav kahju ulatus ametiühingute hinnangul vähemalt 3,43 miljoni töötunnini.
Hoolduslehtede arv tõusis samal ajaperioodil vaid ühe protsendi võrra, millest ametiühingute keskliit järeldab, et töötajad olid lastega võrreldes nakkushaiguste suhtes kaitsetumas olukorras. Ametiühing kutsub tööandjaid seetõttu veel kord üles oma töötajaile esimesi haiguspäevi hüvitama, et vähendada haiguspuhanguid töökohtadel.
„Töötajate terviseprobleemid kajastuvad ettevõtete majandustulemustes ja haigena tööl käimine suurendab haiguspuhangute mõju veelgi. Nii inimeste kui ettevõtete huvides on, et töötajad haigena tööl ei käiks,” kommenteeris Eesti Ametiühingute keskliidu esimees ja haigekassa nõukogu liige Peep Peterson.
Peterson selgitas, et ametiühingud näevad sageli, et inimesed on ülekoormatud ega leia aega ja raha oma tervise eest hoolitsemiseks. „Nii kuhjuvad haigused, mille ravi on hilisemates etappides kordades kallim ja pikemaajalisem,” ütles Peterson.
Haigekassa aruanne tõi välja, et võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes 2017. aasta I kvartalis haigekassa poolt hüvitatud ajutise töövõimetuse hüvitiste lehtede arv 14% ja ühe päeva keskmine hüvitis suurenes 5% (2016. aasta I kvartalis 22,8 eurot ja 2017. aasta I kvartalis 23,6 eurot). Suurenemise peamiseks põhjuseks on haigestumiste arvu kasv.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.