Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötuskindlustushüvitist saab ainult veerand kõigist töötutest, ametiühing soovib seaduse muutmist
Töötukassa andmetel saab rahvusvahelistele standarditele vastavat asendussissetulekut Eestis vaid veerand kõigist Eesti töötutest. Ametiühingute Keskliidu hinnangul tuleb piinlik olukord lahendada kiiremas korras. Vastav ametlik ettepanek saadeti sotsiaalministeeriumile eelmisel nädalal.
„Töötuskindlustushüvitise saamiseks on Eestis liiga palju piiranguid, mis tähendab, et enamik töötegijaist on täna töötuse vastu kaitsmata. Meie ettepanek on pöörduda tagasi 2008. aasta kevadel sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkuleppe juurde ja laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi poolte kokkuleppel lahkunutele ja veel mitmele töötajate grupile,” kommenteeris Peterson. „Samas leiame, et töötuskindlustushüvitist ei peaks saama omal soovil töölepingu üles öelnud isikud, kuna see käiks praegu töötukassale üle jõu.”
Ametiühingute keskliit saatis eelmisel reedel sotsiaalministeeriumile ettepaneku töötuskindlustuse seaduse muutmiseks. Ettepaneku kohaselt peab tulevikus olema õigus töötuskindlustushüvitisele ka neil, kelle tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel ja töötaja algatusel töötaja terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmise tõttu. Töötuskindlustushüvitise suurus nendele gruppidele peaks olema ametiühingu hinnangul esimesest kuni 360. kalendripäevani 40% töötaja keskmisest töötasust.
Töötukassa andmetel oli 2016. aastal ilma töötuskindlustushüvitiseta ja töötutoetuseta I kvartalis 58%, II kvartalis 64%, III kvartalis 72% ja IV kvartalis 66% töötukassas registreeritud töötutest. Statistikaameti andmetel jätab aga pea veerand töötutest ennast töötukassas üldse registreerimata, mis välistab ka rahalise toetuse saamise.
Allikas: Eesti Ametiühingute Keskliit
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kas sinu ettevõte on nimekirjas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele