Muutuvate töökorraldusviiside tulemusena tuleb aina sagedamini ette, et osa tööajast veedetakse kontorist väljas ehk tehakse kaugtööd. Mida kaugtöötamine ettevõtja ja töötaja jaoks tegelikult tähendab ning kuidas see enda kasuks tööle panna?
Üha enam oodatakse tööandjalt tööaja- ja kohapaindlikkust ehk teisisõnu võimalust töötada igalt poolt, näiteks kodust, suvilast, kohvikust jne. See paneb ettevõtted küsimuse ette, kuidas tööd korraldada, kuid seda ei tasu liiga keeruliseks mõelda. Kaugtöö rakendamise puhul on küsimus ennekõike mõtteviisis, juhtumiskultuuris ja usalduses. Kontoritöötajate puhul on oluline töö tulemus ja panus ettevõtte arengusse, mitte kontoris istutud tundide arv.
Tööandja ja töötaja usaldussuhte lakmuspaber
Kaugtöö paneb tööandja ja -võtja usaldussuhte proovile. See annab küll vabaduse täita ametikohustusi enda jaoks valitud ajal ja kohas, aga samas seab töötajale suuremad ootused ja vastutuse juhi silmis ning õpetab enesedistsipliini. Selline tööprotsess on hea indikaator, kuidas töösuhe toimib. Siinkohal tuleks silmas pidada, et kõigile kindlasti kaugtöö ei sobi ja paljud seda proovida ei soovigi.
Kaugtöö on kindla kokkulepete alusel ja eesmärgi nimel töötamise viis
Enne kaugtöö rakendamist ettevõttes tuleb juhil paika panna selged eesmärgid, mis peavad olema kõigile üheselt mõistetavad. Oluline on ka mõlemal poolel ühtmoodi aru saada, mis ajaks midagi tehtud peab olema.
Lisaks on vaja ühiseid reegleid, mille alusel väljaspool kontorit töötatakse. Näiteks võib kokku leppida, et tehakse kaugtööd teisipäevast neljapäevani. Kui kõik toimib, saab juhiseid juba käigupealt kohendada ja reeglitega paindlikumaks muutuda. Asjalik lahendus on ka kirjaliku kaugtöökokkuleppe sõlmimine, et kodukontor ka tegelikult tähendaks töötegemist.
Viis, kuidas tõsta töötajate rahulolu
Arvukad uuringud on näidanud, et töötajad on ettevõttes rahulolevamad, kui neil on võimalik oma tööaega ja -kohta vajadusel valida. Sageli aitab paar töökohalt eemal viibitud päeva tõsta inimese produktiivsust ja rahulolu ning soodustada loovust.
Kaugtöö vajab läbimõeldud tehnilisi lahendusi
Kaugtöö sujumiseks on vaja häid tehnilisi lahendusi. Ilma hästi toimiva internetiühenduseta võib töö kujuneda vaevaliseks ja tekitada palju tõrkeid ning selle tagajjärjel ka negatiivset emotsiooni. Hea alternatiiv Wi-Fi-le on mobiilne internet arvutis, mis lubab töötada kus tahes ja välistab ka ebaturvaliste võrguühenduste kasutamise vajaduse. Samuti tuleks läbi mõelda, kas töötaja pääseb ligi tööks vajalikele failidele ja programmidele, töökoha sisevõrgule jne.
Kaugtöö ei ole tühi reede kalendris ega kokkusurutud töönädal.
Väljaspool kontorit töötamine ei tähenda vaba päeva. Juht peab suutma eesmärgistada oma alluvate tegevust nii, et see oleks kas ajaliselt või tegevuste alusel mõõdetav. Oluline on ka teiste töötajate teavitamine – kaugtööl olemisest tuleks teada anda oma kolleegidele ja vajadusel teha kohtumisi näiteks Skype’i või telefoni teel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaugtöö on võimalus olla kiire ja paindlik ning jõuda vähema ajaga rohkem.
Autor: Kaija Teemägi, Elisa personalijuht
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.