• 26.01.17, 11:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Noored on valmis haarama esimest töökogemust ka miinimumpalga eest

CV Keskus.ee korraldas detsembrikuus Eesti suurimal noorte infomessil Teeviit 2016 uuringu, millest selgus, et noorte netopalga ootus esimesele töökohale püsib 600–1000 euro vahemikus, kuid tervelt kaks kolmandikku noortest on valmis pärast õpinguid haarama töökogemust ka miinimumpalga eest.
Noored on valmis haarama esimest töökogemust ka miinimumpalga eest
  • Foto: Sven Tupits
70,9% noortest oleksid valmis oma esimest töökogemust saama ka miinimumpalga eest
Ei                            4,3%
Pigem ei              24,8%
Pigem jah            41,5%
Jah                         29,4%
„Noorte palgasoovides ei peegeldu palgaootuste kasvutrendi ja tööturule sisenemiseks valmistuvate noorte ootused on püsinud viimastel aastatel samal tasemel – pea pool ootab pärast õpinguid täiskohaga tööle asudes alla 800-eurost netopalka ja neljandik 800–1000-eurost netopalka, mis on Eesti keskmisest palgaootusest märkimisväärselt madalam,” ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Lisaks tuleb arvestada, et reaalne palk on tavaliselt palgaootusega võrreldes umbes kolmandiku väiksem. Seega sisenevad paljud kõrgharitud noored tööturule umbes 600–700-eurose netopalgaga.”
 
Noored peavad esimese täiskohaga töö leidmisel kõige olulisemaks töö iseloomu ja sisu
Töö iseloom ja sisu                         58,1%
Töökaaslased ja ülemus                27,8%
Võimalus teha karjääri                  27,1%
Konkurentsivõimeline töötasu     21,3%
Paindlik tööaeg                                19,5%
Tööandja maine                               8%
Allikas: CV Keskus.ee
Henry Auväärt lisas, et ka noored tunnetavad, kui keeruline on ainuüksi haridusega tööturul konkureerida. „Uuring toob välja, et paljud kõrgkooli minevad noored ei ootagi, et diplom annaks neile konkurentsieelise ja valmistuvad pärast õpinguid haarama töökogemust ka miinimumpalga eest,“ sõnas Henry Auväärt. „Seega tuleb kõrgkooli ja õpitava eriala valikusse suhtuda väga kriitiliselt, et sellest ei saaks lapsepõlve pikendus, vaid esimene samm karjääriteel. Õpingutele kuluvad aastad peaksid olema pigem investeering teadmistesse ja oskustesse, mida on hiljem võimalik ka tööturul rakendada.”
Esimese täistöökoha valikul on aga Henry Auväärti sõnul noortele kõige olulisemaks pakutava töö iseloom ja sisu, millele järgnevad meeskond ja ülemus ning võimalus teha karjääri. Kõrgelt hindavad noored ka nii konkurentsivõimelist töötasu kui ka paindliku tööaja võimalust.
CV Keskus.ee küsitluses osales Eesti suurimal noorte infomessil Teeviit 2016 ( www.teeviit.ee ) üle 800 noore, vanuses 14–25 eluaastat. Pool küsitletuist oli pärit Harjumaalt, kümnendik Ida- ja kümnendik Lääne-Virumaalt. Noorte palgasoovid nende elukohast sõltuvalt märkimisväärselt ei muutunud.
Allikas: CV Keskus
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 08:00
Kuidas võrdsus ja mitmekesisus organisatsiooni ja selle töötajaid aitavad?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele