Swedbank Eesti personalijuht Ülle Matt kirjeldab põhjuseid, miks peaksid tööandjad kaaluma haigushüvitiste maksmist alates teisest tööpäevast.
Paljud meist ei soovi reeglina võtta sinist lehte, kuna haiguslehele jäämine tähendab tuntavat auku rahakotis. Valitsus muutis sellest aastast seadust nii, et tööandjatel on vähem kulukas hüvitada töötajatele haiguslehel oldud päevi juba alates teisest haiguspäevast. Swedbank otsustas seaduse pakutud võimalusest kinni haarata, kuid miks?
Suure osa motivatsioonist annab kindlus ja hea enesetunne nii igapäevases töökeskkonnas kui ka oma elus laiemalt. Oluline osa sellest on inimese tervis. Oleme Swedbankis töötajate tervist alati oluliseks pidanud ja panustanud tööandjana sellesse ühel ja teisel moel juba aastaid. Pakume kolme tasustatud tervisepäeva aastas, mille eesmärgiks ongi oma tervise turgutamine vajadusel. Siiski on olukordi, kus kolmest tervisepäevast tervekssaamisel ei piisa. Just seetõttu otsustasime muuta ka haiguspäevade kompenseerimist.
Alates 2017. aastast maksame haigestunud töötajale haigushüvitist töötaja viimase kuue kuu keskmise kalendripäeva tasust 100% alates teisest haiguspäevast. Suurem haigushüvitis võimaldab haigestunud inimesel end rahulikult kodus ravida ja hoiab ära pikemaajalised haigused, tüsistused ning vähendab ka kolleegide nakatumist. Maksame oma töötajatele hüvitist teisest päevast kuni kaheksanda haiguspäevani. Me ei toeta haigena töölkäimist ja oma tervise eest tuleb hoolt kanda. Soovime, et haigestumisel saab iga inimene jääda koju ja keskenduda oma tervisele ja ei pea seejuures oma sissetulekute vähenemise pärast liialt muretsema.
Autor: Ülle Matt, Swedbank Eesti personalijuht
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.