Alustavatele ettevõtetele antakse tihti soovitus leida mentor või coach, kes aitaks äriideid inkubeerida ja juhendaks ka teiste oluliste sammude juures. Mõisteid coaching ja mentrolus kasutatakse seejuures pahatihti sünonüümidena, mida need siiski ei ole. Niisiis, millisel juhul mida rakendada?
- Elisa Eesti personalijuht Kaija Teemägi Foto: Elisa Eesti
Coaching’u ja mentorluse p
õhim
õtteline erinevus
Kuigi igasugust juhendamist kiputakse nimetama kas coaching’uks või mentorluseks, siis nii lihtne see tegelikult ei ole. Coaching on väga konkreetsetele põhimõtetele tuginev tegevus eesmärgiga toetada uue teadmise genereerimist, mentorlus aga eelkõige juhendamine kogemuste jagamise kaudu. Coaching’u tehnikat, mis tähendab konkreetsete põhimõtete alusel inimese suunamist ise lahendusi leidma, valdab näiteks Eestis vaid teatud hulk sertifitseeritud inimesi. Mentorlus eriväljaõpet ei eelda, seda saab ellu viia kogenud spetsialist, kel on konkreetne ameti- või erialane pädevus ning kes tunneb, et tahab ja suudab näiteks kolleegi juhendamisega tegeleda.
Kõige tavalisemas tööprotsessis saab nende erinevust selgitada ka järjestuse põhjal. Mentorlus on justkui esimene samm, mida on hea rakendada näiteks uue töötaja väljaõppel, kuna tähendab oskusteabe jagamist. Coaching tuleb mängu pärast seda, kui teadmiste pagas ja vilumus on juba olemas, kuna eeldab teatavat eneseteadlikkuse astet.
Usume Elisas klassikalise koolituse asemel pigem kogemuspõhisesse õppimisse, kuna iga teadmine kinnistub ennekõike kogemuse kaudu. Nii rakendamegi mentorlust peamiselt esmase väljaõppe puhul ja coaching’ut juhtimistasandil.
Kuidas abistavad mentorlus ja coaching alustavat ettev
õtet?
Alustava äri kontekstis pöörame järjestust puudutava aga hoopis tagurpidi. Kuna värske idee vajab katsetamist, oleks esimeses etapis mõistlik kaasata coach, kes aitaks ideestikku tervikuna inkubeerida, juhatades võimalike ohtude ja eduteguriteni. Coaching on ka heaks abimeheks välistamisel, fookuse sättimisel ja teekonna planeerimisel.
Mentorlus tuleks mängu siis, kui soovitakse välja selgitada olemasolevaid või läbiproovitud praktikaid, et mitte asuda juba kellegi teise käidud teele. Mentoriks võib olla nii kogenud praktik mujalt või miks mitte mentordada üksteist tiimisiseselt.
V
äikesed v
õidud toovad suured tulemused
Klassikalise koolituse asemel kogemuste jagamine mentorluse ja coaching’u kaudu on tõstnud Elisa juhtide eneseteadlikkust ja julgust katsetada uusi ideid, mida me täna juba toodete ja teenustena pakume. Kasvanud on tiimiliikmete usaldus ja julgus mõelda raamist välja, katsetada ka kõige pöörasemaid ideid, eksida ja õppida vigadest, aga ka õnnestumistest. See on loonud nii uusi tööviise kui ka andnud stardi erinevatele äriideedele.
Alustaval ettevõtjal tasub olla julge, aga ka läbimõeldud, ningakenda neid kolme põhimõtet:
katseta! Jaga oma ettevõtte sisese mentorluse võtmes ka kõige pöörasemaid ideid – kui ei toimi esimene versioon, võid kaaslaste toel jõuda viienda versioonini, mis juba päriselt töötab;Leia fookus ehk ära tee kõike korraga – oluline pole vaid see, mida teha, vaid ka otsus, mida mitte teha. Välistamise taktika sillutab tee parimatele ideedele;Kui tasulise coach’i või mentori kaasamine ei ole veel taskukohane, jälgi TED-kõnesid, loe äride loomise lugusid ja kasuta teisi passiivseid, kuid lihtsasti kättesaadavaid allikaid.
Autor: Kaija Teemägi, Elisa Eesti personalijuht
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.