Jõulud on küll rahuaeg, mis ei tähenda aga sugugi, et sel ajal õnnetusi ei juhtuks. Kontorit kaunistades võib samuti ette tulla suuremaid või väiksemaid vigastusi ja hea oleks viia end kurssi, kuidas käsitab sääraseid õnnetusi töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
Kaunistame igal aastal jõulude eel kontorit, nii ka sel aastal. Juhtus aga nii, et kaunistusi üles riputades hakkas tool kõikuma ja ma kukkusin. Kukkudes sain põrutada ja perearst kirjutas mulle haiguslehe. Tööandja ütles, et see ei ole tööõnnetus, sest ma ei teinud oma tööd. Olen sekretär ja ametijuhendis ei ole tõesti töökohustusena kirjas jõulukaunistuste üles panemine. Kas see ei olegi siis tööõnnetus?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula: tööõnnetusega on tegemist juhul, kui tööandja teadis ja oli nõus, et jõulukaunistused üles riputatakse. Seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata juhtumeid, mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Kuigi jõulukaunistuste ülespanek ei ole otseselt teie töökohustus, tegite te seda tööandja loal. Alati ei pea luba olema suuliselt või kirjalikult otsesõnu antud, vaid selle võib anda ka vaikides. Näiteks kui tööandja on aktsepteerinud jõulukaunistuste ostmise, on ta ju teadlik sellest, et keegi need kuidagi ka üles riputab. Samuti võib tööandja loa välja lugeda sellest, kui ta eelnevatel aastatel ei ole keelanud kaunistusi üles panna, st ta on näinud, et kontor on kaunistatud, aga ei ole kuidagi märku andnud, et see ei ole lubatud.
Jõulukaunistuste ülespanek ei ole tavaliselt kellegi otsene tööülesanne ja seda tehakse vaid kord aastas. Siiski tuleb ka siin lähtuda ohutusest. Kontorisse jõulukaunistusi ostes või varasemalt kasutusel olnuid kapist välja võttes peaks tööandja töötajatega läbi arutama, kes, kuhu ja kuidas kaunistused välja paneb. Kui mõni neist tuleb riputada kõrgele, peab selleks olema korralik abivahend, näiteks püsikindel redel või tool. Kindlasti ei sobi selleks ratastega tool. Läbi tuleb mõelda ka see, kust saadakse vajadusel elekter. Pikendusjuhtme vedamine üle käigutee pole hea plaan, sest kolleegid võivad selle taha takerduda ning komistada ja kukkuda. Väike hetk läbimõtlemiseks aitab tagada, et jõuluaeg on rõõmus ja ohutu kõikide jaoks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.