Eesti on juba mõneti kuulus oma kiiresti kasvava start-up’ide hulga, rahvusvaheliste IT-keskuste ja muude tehnoloogiliste arenduste poolest. Lisaks suurtele poppidele tegijatele on Eesti üllatavalt edukas oma HR valdkonna start-up'ide poolest. Aga enne kui nendest räägime, peaksime selgitama, mida üks start-up endast kujutab.
Start-up on ettevõte, mis püüab tulla turule uue toote, teenuse või ärimudeliga. Tavapäraselt peaks start-up’il olema globaalne ja kiire kasvuambitsioon, seega Eesti oludes tahetakse laieneda välisturgudele. Just selle ambitsiooni elluviimiseks püüab start-up ligi meelitada lisainvesteeringuid. Sellepärast investorid ka start-up’e finantseerivad – kiire kasvukõver võib anda oma raha tagasi ja palju veel pealegi.’i definitsioone on palju, meeldib mulle lähenemine, mille järgi start-up’il ei ole veel päris konkreetset ärimudelit. See on ettevõte, kes veel lõpuni ei tea, mille eest kliendid talle maksma hakkavad. Tavaliselt on teada valdkond, kus tegutsetakse, ja tehnoloogiline uuendus, mida klientidele tahetakse pakkuda.’il on alati püüe realiseerida mõni uus idee, uus tehniline lahendus või pakkuda tuntud ideid uues valdkonnas. Seetõttu tulekski start-up’e hoida ja toetada. Paljud suurfirmad püüavad oma start-up-programmide kaudu turgu muutvaid ideid avastada või siis kasutatakse start-up’e selleks, et leida uusi talente. Tihti on start-up’ide eestvedajad inimesed, kes alustades suunavad kogu oma energia unistuse täitmisele, mille sisuks on luua midagi uut, mis aitab teisi ettevõtteid ja inimesi edasi.
Kuigi start-up
Start-up
Eesti on olnud üllatavalt rikas oma HR valdkonna start-up’ide poolest, oleme selles valdkonnas Euroopas esirinnas. Järgnev valik lähtub ennekõike seosest HR valdkonnaga, välja on jäetud projektijuhtimine ja planeerimine ning tööstusjuhtimine. Kui võtaksime juurde ka produktiivsuse ja ajajuhtimise ning eesmärgistamise oleks nimekiri tunduvalt pikem.
Vaata täielikku nimekirja
SIIT!
Autor: Karl Laas, Upsteem
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.