Eile Brüsselis toimunud kõrgetasemelisel hariduse, koolituse ja noortevaldkonna foorumil osalenud haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütles, et tänapäeval ei ole IT kasutamine õppetöös enam küsimus iseeneses, vaid oluline on see, mida IT abil õpitakse ja kuidas neid oskusi kasutatakse tulevikus tööelus.
„Digiteerumine muudab senist töömaailma ja uute oskuste omandamine hariduses on oluline tuleviku tööelus konkurentsivõime tagamiseks. Prognoosi järgi on 2025. aastaks 90 protsenti arenenud maailma elanikkonnast internetikasutajad. See seab õpetajatele, koolitajatele ja lapsevanematele olulise rolli digioskuse täiendamise või ümberkujundamise toetajana. Enam ei räägi me ka vaid tavapäraste IT-vahendite kasutamisest, vaid nt ka robootika kasutamisest õppimises, sest sellega seonduv programmeerimine aitab arendada arendada loogilist mõtlemist,” ütles minister Maris Lauri foorumi paneeldiskussioonis.
Minister rõhutas, et laste digioskuste arendamine peab olema süsteemne ja hästi juhitud, seejuures ei tohi kõrvale jääda ka muud olulised oskused. Samal ajal seisame vastamisi ka uute väljakutsetega, nagu küberkiusamine, internetisõltuvus, radikaliseerumise ilmingud ja andmete kaitse. Neile riskidele maandamiseks on aga vajalik nii õpetajate kui lapsevanemate koostöö, et noortele neid ohtusid paremini teadvustada.
Hariduse, koolituse ja noorte foorum toob iga-aastaselt Brüsselisse kokku üle mitmesaja avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsiooni esindaja üle Euroopa. Foorumi paneeldiskussioonis osalesid lisaks minister Maris Laurile ka haridus-, kultuuri-, noorte- ja spordivolinik Tibor Navracsics, Euroopa Parlamendi kultuurikomisjoni asejuhataja Andrea Bocskor, Malta hariduse- ja tööhõiveminister Evarist Bartolo ja tööhõive peadirektoraadi peadirektor Michel Servoz. Foorum on osa ettevalmistustest Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks 2017. aasta teisel poolel.
Allikas: haridusministeerium
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja
argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?