Millal peab tööandja hüvitama töötaja prillide maksumuse?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant  Piret Kaljula

Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamise juhul, kui töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ja töötaja nägemisteravus on vähenenud.

Vabariigi Valitsuse määrus ütleb, et vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale peab tööandja korraldama tervisekontrolli, mille käigus kontrollitakse ka silmi ja nägemist. Töötaja tuleb saata kontrolli nii sagedasti, kui seda on konkreetsele töötajale määranud töötervishoiuarst või silmaarst, ent mitte harvemini kui üks kord kolme aasta jooksul või kui töötaja kurdab, et nägemine on kuvariga töötamise tõttu halvenenud.

Kui tervisekontrolli käigus selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arstitõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Sagedasti lepitakse kokku, et töötaja hangib endale prillid  ja tööandja hüvitab nende maksumuse. Kuidas prillide maksumust täpsemalt hüvitatakse, määrab tööandja oma sisemise korraga (näiteks maksimaalne hüvitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele vmt). Hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik endale prillid soetada. Kui töötaja soovib osta kallimaid prille kui tööandja hüvitab, peab ta ise juurde maksma. Näiteks soovib töötaja prille, mis maksavad paarsada eurot, aga tööandja on hüvituseks ette näinud 50 eurot (mille eest saaks osta lihtsad prillid). Siis peab töötaja puuduva osa ise juurde maksma või leppima tööandja hüvitatava summa eest saadavate prillidega.

Kui hüvitise ulatuses ei ole võimalik ka kõige lihtsamaid prille osta, tuleb tööandjale teada anda, et hüvitis on liiga väike, ning põhjendada, miks selle summa eest prille osta ei saa. Näiteks võiks esitada erinevate prillipoodide hinnad tavalistele, lihtsatele prillidele.

Arvestada tuleb ka seda, et kui kuvariga tööks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Ettevõtlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks. Juhul kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjale täiendavaid maksukohustusi ei teki.

Allikas: Tööelu.ee